Sa oled siin

Talude katusetoetus tekitas suurt huvi

 Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks.  FOTO: Kersti Siim
Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. FOTO: Kersti Siim

Muinsuskaitseamet jagab tänavu esmakordselt taluhoonete katuste taastamiseks toetusraha ja see on majaomanikes tekitanud väga elavat huvi.

Kui seni on riik toetanud muinsuskaitse aluste talude korda tegemist, siis seekord võivad toetust küsida teisedki enne 1940. aastat ehitatud hoonete omanikud. Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tõdeb, et inimeste huvi on olnud üllatavalt suur. „Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu,” sõnab ta.

Miks taluhoonete taastamist toetatakse?

Taluarhitektuuri toetamise eesmärk on panustada Eestile omase ehituspärandi säilitamisse. Eestlased on suhteliselt värskelt linnastunud rahvas ja seetõttu on senini säilinud Eestile ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri. Taluhoonestus on kõige arvukam ja Eesti maamaastikku enim kujundanud element läbi aegade. Pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Taluarhitektuuri korrastamise toetamine aitab neid hooneid kasutuses hoida ning aitab kaasa kohalikke kultuuri- ja ehitustraditsioonide säilitamisele.

Milliste hoonete katuste taastamiseks saab toetust küsida?

Sellest taotlusvoorust saavad katuste taastamiseks või asendamiseks toetust küsida eraomanikud, kelle talukompleksi kuuluv elamu on ehitatud enne 1940. aastat. Tegu ei pea olema muinsuskaitse all oleva hoonega. Taotluste hindamisel on üheks kriteeriumiks algupärasus. Need hooned, mis on säilinud algupärasena, saavad taotluste hindamisel kõrgemaid punkte.

Millise katuse saaks toetuse eest panna?

Selle taotlusvooru eesmärgiks on enne kõike kaasa aidata Eesti väärtusliku maa-arhitektuuri ja maa-maastiku omapära säilitamisele. Toetuse saamiseks tuleb katuse taastamisel või asendamisel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja töövõtteid. Ehk just neid materjale, mis on sellele piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikud. Näiteks kui hoonel oli algselt roogkatus, siis toetame rookatuse taastamist. Toetus aitab muuhulgas kaasa traditsiooniliste ehitusvõtete levikule. Kui materjalide kasutus levib, on inimesed ka tellijana teadlikumad. Eterniitkatuse asendamist uue eterniidiga me sellest voorust ei toeta.

Aga kui soovitakse vahepealne katus taastada algupärasel kujul, näiteks eterniitkatus vahetada rookatuse vastu?

Just algupäraste materjalide kasutamist me toetamegi. Näiteks kui algselt oli majal rookatus, siis toetame rookatuse taastamist.

Millised katused olid Eestis taludel enne 1940. aastat?

Tänaseks säilinud taluelamutel on algselt, olenevalt piirkonnast, paigaldatud peamiselt puit-, õlg-, ja roogkatuseid. Puitkatuste levik hoogustus uuesti alates 19. saj II poolest seose muudatustega põllumajanduslikus tootmises. Näiteks rehepeksumasinas pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. See polnud ainus muutus. Soomest toodi 19. saj lõpul Eestisse esimesed laastumasinad ja eks neid muudatusi oli veel. Traditsiooniliste katusetüüpide hulka tuleb kindlasti avata ka valtsplekk- ning kivikatused, mida paigaldati just 20. saj I poolel.

Puitkatuse keskmine eluiga on umbes 30–50 aastat, rookatus võib vastu pidada kuni 70 aastat. Kestvust mõjutavad nii materjali kvaliteet, paigaldamine, katusekalle, ilmastikutingimused kui ka hooldamine. Väärikalt vananenud taluelamu tervikliku välisilme saavutamiseks on endisaegse katusekatte materjali kasutamine vaieldamatult õige samm.

Mida toetusest huvitatud inimesed teilt seni küsinud on?

Peamiselt tuntakse huvi, kas toetus laieneb ka abihoonetele, millised materjale võib kasutada.

Küsitakse ka, et kas toetuse eest on lubatud ka teiste tööde, näiteks seinapalkide vahetus, vundamenditööd, teostamine. See toetus keskendub ikkagi hetkel katustele.

Paljudel on mure, et nad ei jõua projekti nii kiirelt valmis, et see taotlusele lisada. Antud juhul piisab, kui taotlusesse on märgitud projekti nõue ning ajakavas ka projekteerimistöödega arvestatud. Küsitakse ka, kas toetust saab küsida poole katuse peale, et järgmisel aastal ülejäänu teha. Vastus sellele küsimusele on, et oluline on terviklik lõpptulemus ja mitme aasta peale töid planeerida ei saa.

Kellel on plaanis suuremad tööd ja ehitusprojekt on nõutav, võib taotluse teha ka järgmise aasta vooru. Kes tänavu toetust saavad, peavad arvestama, et tööd peavad kindlasti sel aastal valmis saama. Toetust järgmisse aastasse üle kanda ei saa. Toetuse kasutamata jätmisel tuleb see tagasi maksta.

Tänavu läheb jagamisele 100 000 eurot. Kuna omaosalus on majaomanikel päris suur, siis kas koguneb piisavalt huvitatuid, et summa jagatud saab?

Korraldame seda taotlusvooru esimest korda ja kuna tavalise maamaja omanikul ei olnud seni võimalik kuskilt toetust küsida, on inimeste huvi mõistetavalt väga suur. Kindlasti jõuab meieni piisavas koguses kõikidele taotlusvooru tingimustele vastavaid taotlusi.

Taluarhitektuuri toetamiseks on Muinsuskaitseametile vahendid eraldatud ka kolmeks järgmiseks aastaks, ehk kokku 400 000 eurot, kindlasti need taotlusvoorud jätkuvad ja kõik huvilised ei pea taotlust esitama kohe sellel aastal.

Varem on antud toetust muinsuskaitsealuste taluhoonete toetamiseks, mida on selle raames ära tehtud?

Keskmiselt on muinsuskaitsealused taluhooned saanud toetust ligi 50 000 aastas. Peamiselt on toetused kasutatud just katusetööde teostamiseks.

Kui palju meil on muinsuskaitse all taluhooneid? Milline on nende seisukord?

Eestis on taluarhitektuuri muinsuskaitse all kokku 237 iseseisvat hoonet, millest enamus on ühe või teise talukompleksi osad. Neist 49 on eluhooned, mille seisukorda on hinnatud valdavalt rahuldavaks.

Kuidas käib otsustamine, milline taluhoone väärib muinsuskaitset?

Mälestiste nimikiri on esindusnimekiri, mis annab ülevaate Eesti ajaloo erinevatest etappidest ja asustuse ajaloost. Üldjuhul võetakse kaitse alla hoonetüübi esinduslikumad näited. Arvesse võetakse, kui hästi on hoone säilinud, kas sel on omanik jms. Mälestiseks tunnistamisel toetutakse üldjuhul alusuuringutele, mille abil selgub see osa, mis väärib mälestisena esile toomist.

Selge on see, et palju väärtuslikku taluarhitektuuri ei ole riikliku kaitse all ka see ei ole ka eraldi eesmärk. Praegune toetus võimaldab talumajade säilimist toetada ka neid kaitse alla võtmata.

Kiputakse arvama, et kui hoone on muinsuskaitse all, on see omanikule suur peavalu. Mida see annaks omanikule, kui ta hoone muinsuskaitse all on?

Muinsuskaitse all olevate hoonete omanikel on võimalik taotleda hoone restaureerimiseks Muinsuskaitseametilt toetust. Toetus kaitsealusele hoonele on tulumaksuvaba.

Samuti saab hoone omanik Muinsuskaitseametist nõu ja soovitusi, milliseid materjale valida ja mis järjekorras töid teha. Kaitsealustele hoonetele on uue muinsuskaitseseadusega ette nähtud ka uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamine.

Kindlasti nõuab muinsuskaitse all oleva hoone restaureerimine omanikult põhjalikku asjade läbimõtlemist ja arutamist. Kuid projekti alternatiivide kaalumine ja asjade põhjalik läbimõtlemine paberil võib anda pikas perspektiivis hoopis raha säästvaid lahendusi. Näiteks traditsiooniliste ehitusmaterjalide kasutamine võib tihti pikendada hoone eluiga. Mitmed taluhooned on jõudnud kaitse alla just tänu nende omanike tehtud ettepanekule.

Nii et inimesed on ise tahtnud, et nende hoone muinsuskaitse alla võetakse? Tooge palun paar näidet, millist kasu nad on sellest saanud?

Ühelt poolt on see kindlasti meile kuuluva pärandi väärtustamise küsimus. Mälestiste nimekirja kuuluvad kõikide ajastute kõige väärtuslikumad näited. Lisaks, nagu eelnevalt loetletud, on omanikel võimalik saada oma maja restaureerimiseks rahalist abi. Muinsuskaitsealuste hoonete restaureerimiseks saab taotleda toetust ja Muinsuskaitseameti spetsialistid on abiks ka nõu ja soovitustega. Väärtuslike hoonete oskuslik hoidmine võib olla paras pähkel. Valed materjalivalikud ja töövõtted võivad ennast pikemas perspektiivis kurjalt kätte tasuda.

Taluarhitektuuri toetamise taotlusvoor

Taluelamu peab olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat.

Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, millega taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate.

Toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne 10 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%.

Taotluse esitamise tähtaeg on 18.02.2019.

VÄLJAVÕTE

Taluarhitektuuri toetamiseks on Muinsuskaitseametile vahendid eraldatud ka kolmeks järgmiseks aastaks, ehk kokku 400 000 eurot, kindlasti need taotlusvoorud jätkuvad.

Artikkel ilmus Postimehe vahelehes Maaelu 14.02.2016

 

Veel uudiseid samal teemal

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
07.03.2019

Muinsuskaitseamet esitleb raamatut keskaegsetest altaritest ja retaablitest ning tutvustab teost pühakodade programmi teisest tegutsemisperioodist

7. märtsil tutvustab Muinsuskaitseamet kahte värskelt trükist tulnud raamatut. Anu Männi teost „Keskaegsed altarid ja retaablid“ ning Muinsuskaitseametis koostatud raamatut „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

Fotol Pöide Juku. 2016. aastal Pöide kiriku maalinguleid.
26.02.2019

Konkurss personali- ja koolitusjuhi ametikohale

Otsime oma kollektiivi tegusat personali- ja koolitusjuhti. Kandideerimistähtaeg on 12. märts 2019.