Sa oled siin

Täna avatakse Euroopa kultuurifoorumil rahvusvaheliselt Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

Täna avatakse Milanos toimuval Euroopa kultuurifoorumil rahvusvaheliselt Euroopa kultuuripärandiaasta 2018, kus avasõnavõtuga esineb Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta sündmused Eestis algavad tuleval aastal.

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Euroopa Kultuurifoorum on iga kahe aasta järel toimuv Euroopa Komisjoni ellu kutsutud rahvusvaheline aruteluplatvorm, millel kultuurivaldkonna asjatundjad, poliitikakujundajad ning  kultuurisektori esindajad arutlevad Euroopa päevakajaliste kultuuriteemade ning Euroopa Liidu kultuuripoliitika algatuste üle.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand.  „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles Saar.

Ta lisas, et Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. „Praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile. Teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid  jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie.

Seekordne Euroopa kultuurifoorum, mis toimub 7.-8. detsembrini, on samuti pühendatud  algavale Euroopa kultuuripärandiaastale. Foorumil püütakse leida vastuseid küsimustele, kas kultuur ja pärand lähevad eurooplastele korda ning milline on kultuuri sotsiaalne roll ja panus ühiskonda.

Kultuurifoorumi  avapäeval kuulutatakse pidulikult avatuks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. Avatseremooniat juhib  Euroopa Komisjoni hariduse-, noorte-, kultuuri ja spordivolinik Tibor Navracsics, sellel osalevad Euroopa Liidu eesistujana kultuuriminister Indrek Saar, Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, , Itaalia kultuuri- pärandi ja turismiminister Dario Franceschini ning Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni esimees Petra Kammerevert.

Eestis algavad Euroopa kultuuripärandiaasta sündmused aastal 2018, tänavune laste- ja noorteaasta annab teatepulga Euroopa kultuuripärandiaastale üle käesoleva aasta lõpus.

Vaata lisaks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 läbiviimise ja programmi kohta Eestis www.parandiaasta.ee. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 Facebook Eestis: https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/

Veel uudiseid samal teemal

Kaitsekleebiste eemaldamine maalingult pärast selle kinnitamist uude asukohta. Foto Taavi Tiidor
16.02.2018

Esimene näide seinamaali päästmise aktsiooni edukast lõpust

2013. a tekkis ajakirjanduses elav arutelu Tartu vana kaubamaja lammutamise teemal. Avaliku huvi keskmes oli hoones paiknenud restorani Tarvas seinale maalitud Elmar Kitse pannoo, mille saatus sattus lammutamisele määratud hoones ootamatult ohtu. Insenerid ja konservaatorid olid seepärast töötanud kunstiteose päästmiseks välja plaani, mis nägi ette teose seinast lahti lõikamise ja eemaldamise koos krohviga.

Juhan Kilumets, Siim Raie ja Hilkka Hiiop Pöide kiriku maalinguid avamas. Foto Mart Viljus
05.02.2018

Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus

Pöide kirik on avaldanud oma saladusi pikaldaselt, aga seda põnevam on see protsess olnud. Viimastel aastatel on järgemööda leitud kooriruumi maalitud roosaken (vt muinsuskaitse aastaraamat 2012), pikihoone maalitud roosaken ja tornialuse võlviku maalitud lopsakas (leht?)dekoor. Aga see ei olnud veel kõik: 4. juulil 2016 tuli Hilkka Hiiopi skalpelli alt välja selle aasta sensatsioonilisim maalinguleid, mis või isegi kes sai hüüdnimeks Pöide Juku.