Sa oled siin

Täna jõustub uus muinsuskaitseseadus

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.

Täna, 1. mail 2019 jõustub uus muinsuskaitseseadus. Uus seadus toob muinsuskaitsevaldkonda rohkem paindlikkust tööde teostamisel, loob mälestiste omanikele kompensatsioonisüsteemi ja aitab paremini hallata arheoloogiapärandit. Seadusemuudatusega lisanduvad Muinsuskaitseametile muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded.

„Muinsuskaitseameti missioon on Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilitamine ja arendamine. Just selles saame ja soovime olla mälestiste omanikele toeks – kaasamõtlejaks ja tegevuste elluviijaks. Muutused füüsilises keskkonnas on paratamatud, meie ühiseks ülesandeks on pärandit hallata ja arendada selliselt, et väärtused säiliks ja kaasaegne kasutus oleks tagatud,“ sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Seadusemuudatuse eesmärk on omanikele avalikes huvides seatavate kohustuste tasakaalustamine. Selleks on esmakordselt loodud kompensatsioonisüsteem, mille alusel osaliselt hüvitatakse omanikele kulutused uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele. Selleks on Muinsuskaitseametile eraldatud igaks aastaks 1,4 miljonit eurot.

Uus seadus toob valdkonda ka senisest rohkem paindlikkust ja lihtsustab menetlusi. Mitmed loakohustused on asendatud teatistega (näiteks tööd kaitsevööndites), muinsuskaitse eritingimusi annab riik ning järelevalve on määratav siis, kui olukord seda nõuab.

Arheoloogia valdkonnas lähtuvad muutused vajadusest korraldada paremini ja paindlikumalt arheoloogiapärandi haldust. Arheoloogiapärandi kaitse muutub uue seadusega sisuliselt kahetasandiliseks - arheoloogiamälestiste kõrval on võimalik riigi kaitse alla võtta arheoloogilisi leiukohti, kus kaitsekord on omanike jaoks leebem. Suurem muudatus on seotud maastikul otsivahendiga väärtuslikke asju otsivate inimeste jaoks, kes peavad taotlema ametilt vastava loa, mis kehtib 5 aastat. Samas peavad hobiotsijad enne otsingu algust Muinsuskaitseametit otsingule suundumisest kas registri, e-kirja või SMSi teel teavitama. Otsingu toimumise järel tuleb 30 päeva jooksul esitada otsinguaruanne. Täpsed juhised hobiotsijatele on kirjas Muinsuskaitseameti kodulehel .

Alates tänasest lisanduvad Muinsuskaitseametile Kultuuriministeeriumist üle tulevad muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded. Amet saab muuseumide infosüsteemi (MUIS) haldajaks ja arendajaks, jätkab kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. Amet nõustab ja koolitab muuseume ning koordineerib riiklikku kogumispoliitikat. Need tegevused võimaldavad kultuuriväärtuste valdkonda ühtselt arendada ning valdkonnale eraldatud ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

Uue muinsuskaitseseaduse töötasid alates 2014. aastast koostöös välja Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet. Eelnõu läbis kaks konsultatsiooniringi ja kogus suure hulga kommentaare asjaomaste kodanikuühenduste ja huvigruppide poolt. Riigikogu võttis seaduse vastu käesoleva aasta 20. veebruaril.

Järgmistel nädalatel jätkuvad üle Eesti uut muinsuskaitseseadust tutvustavad infoseminarid ja koolitused otsinguvahendi kasutajatele. Seadust tutvustavad infopäevad on tulemas veel Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Kuressaares. Arheoloogia- ja detektorismihuvilistele toimuvad üritused veel Tartus ja Pärnus.

Uus seadus, sellega seotud rakendusaktid ja infomaterjalid asuvad Muinsuskaitseameti kodulehel.

Lisainfo

Eve Rand
Kommunikatsiooninõunik
Muinsuskaitseamet
56 494 632
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
20.05.2019

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.