Sa oled siin

Täna jõustub uus muinsuskaitseseadus

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.

Täna, 1. mail 2019 jõustub uus muinsuskaitseseadus. Uus seadus toob muinsuskaitsevaldkonda rohkem paindlikkust tööde teostamisel, loob mälestiste omanikele kompensatsioonisüsteemi ja aitab paremini hallata arheoloogiapärandit. Seadusemuudatusega lisanduvad Muinsuskaitseametile muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded.

„Muinsuskaitseameti missioon on Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilitamine ja arendamine. Just selles saame ja soovime olla mälestiste omanikele toeks – kaasamõtlejaks ja tegevuste elluviijaks. Muutused füüsilises keskkonnas on paratamatud, meie ühiseks ülesandeks on pärandit hallata ja arendada selliselt, et väärtused säiliks ja kaasaegne kasutus oleks tagatud,“ sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Seadusemuudatuse eesmärk on omanikele avalikes huvides seatavate kohustuste tasakaalustamine. Selleks on esmakordselt loodud kompensatsioonisüsteem, mille alusel osaliselt hüvitatakse omanikele kulutused uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele. Selleks on Muinsuskaitseametile eraldatud igaks aastaks 1,4 miljonit eurot.

Uus seadus toob valdkonda ka senisest rohkem paindlikkust ja lihtsustab menetlusi. Mitmed loakohustused on asendatud teatistega (näiteks tööd kaitsevööndites), muinsuskaitse eritingimusi annab riik ning järelevalve on määratav siis, kui olukord seda nõuab.

Arheoloogia valdkonnas lähtuvad muutused vajadusest korraldada paremini ja paindlikumalt arheoloogiapärandi haldust. Arheoloogiapärandi kaitse muutub uue seadusega sisuliselt kahetasandiliseks - arheoloogiamälestiste kõrval on võimalik riigi kaitse alla võtta arheoloogilisi leiukohti, kus kaitsekord on omanike jaoks leebem. Suurem muudatus on seotud maastikul otsivahendiga väärtuslikke asju otsivate inimeste jaoks, kes peavad taotlema ametilt vastava loa, mis kehtib 5 aastat. Samas peavad hobiotsijad enne otsingu algust Muinsuskaitseametit otsingule suundumisest kas registri, e-kirja või SMSi teel teavitama. Otsingu toimumise järel tuleb 30 päeva jooksul esitada otsinguaruanne. Täpsed juhised hobiotsijatele on kirjas Muinsuskaitseameti kodulehel .

Alates tänasest lisanduvad Muinsuskaitseametile Kultuuriministeeriumist üle tulevad muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded. Amet saab muuseumide infosüsteemi (MUIS) haldajaks ja arendajaks, jätkab kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. Amet nõustab ja koolitab muuseume ning koordineerib riiklikku kogumispoliitikat. Need tegevused võimaldavad kultuuriväärtuste valdkonda ühtselt arendada ning valdkonnale eraldatud ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

Uue muinsuskaitseseaduse töötasid alates 2014. aastast koostöös välja Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet. Eelnõu läbis kaks konsultatsiooniringi ja kogus suure hulga kommentaare asjaomaste kodanikuühenduste ja huvigruppide poolt. Riigikogu võttis seaduse vastu käesoleva aasta 20. veebruaril.

Järgmistel nädalatel jätkuvad üle Eesti uut muinsuskaitseseadust tutvustavad infoseminarid ja koolitused otsinguvahendi kasutajatele. Seadust tutvustavad infopäevad on tulemas veel Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Kuressaares. Arheoloogia- ja detektorismihuvilistele toimuvad üritused veel Tartus ja Pärnus.

Uus seadus, sellega seotud rakendusaktid ja infomaterjalid asuvad Muinsuskaitseameti kodulehel.

Lisainfo

Eve Rand
Kommunikatsiooninõunik
Muinsuskaitseamet
56 494 632
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.