Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat

Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste
Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste

Kultuuriministeeriumi pressiteade.

Riigikogu võttis täna, 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadis jõustub 1. maist.

Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid.

„Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses ning selle tagamiseks vajamegi uut ja kaasavat lähenemist. Rikas kultuuripärand on osa meie identiteedist ja teeb Eestist just sellise Eesti, nagu me teda teame. Väärtuslik elukeskkond parandab meie kõigi elukvaliteeti ja elavdab ka turismi,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Uus muinsuskaitseseadus loob meie rahvusliku rikkuse säilimiseks ja kogu kultuuriväärtuste valdkonna arengule paremad võimalused,“ lisas minister.

Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nendel tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta.

Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonna mõeldud ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt.

Uus muinsuskaitse seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb Muinsuskaitseamet.

Seaduse tervikteksti on võimalik lugeda lugeda Riigikogu kodulehel. Vaata ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

Lisainformatsioon 
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
6 282 381
liina.janes@kul.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
07.03.2019

Muinsuskaitseamet esitleb raamatut keskaegsetest altaritest ja retaablitest ning tutvustab teost pühakodade programmi teisest tegutsemisperioodist

7. märtsil tutvustab Muinsuskaitseamet kahte värskelt trükist tulnud raamatut. Anu Männi teost „Keskaegsed altarid ja retaablid“ ning Muinsuskaitseametis koostatud raamatut „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

Fotol Pöide Juku. 2016. aastal Pöide kiriku maalinguleid.
26.02.2019

Konkurss personali- ja koolitusjuhi ametikohale

Otsime oma kollektiivi tegusat personali- ja koolitusjuhti. Kandideerimistähtaeg on 12. märts 2019.