Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat

Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste
Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste

Kultuuriministeeriumi pressiteade.

Riigikogu võttis täna, 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadis jõustub 1. maist.

Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid.

„Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses ning selle tagamiseks vajamegi uut ja kaasavat lähenemist. Rikas kultuuripärand on osa meie identiteedist ja teeb Eestist just sellise Eesti, nagu me teda teame. Väärtuslik elukeskkond parandab meie kõigi elukvaliteeti ja elavdab ka turismi,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Uus muinsuskaitseseadus loob meie rahvusliku rikkuse säilimiseks ja kogu kultuuriväärtuste valdkonna arengule paremad võimalused,“ lisas minister.

Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nendel tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta.

Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonna mõeldud ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt.

Uus muinsuskaitse seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb Muinsuskaitseamet.

Seaduse tervikteksti on võimalik lugeda lugeda Riigikogu kodulehel. Vaata ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

Lisainformatsioon 
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
6 282 381
liina.janes@kul.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
20.05.2019

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.