Vaata, kes on tänavuse üliõpilaste teadustööde konkursi Muinsuskaitseameti eripreemiate saajad

13. detsembril autasustati Tartu Haridus- ja Teadusministeeriumis 2022. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Traditsiooniliselt andis oma eripreemiad välja ka Muinsuskaitseamet. Tänavused auhinnad läksid kõik magistritaseme töödele. Tegemist on muinsuskaitsevaldkonda tugevalt panustavate uurimistöödega, millel kõigil on olemas ka praktiline kasutusväljund, võimaldades teha paremaid kultuuriväärtustega seotud otsuseid nii omanikel, pärandihoidjatel kui ka muinsuskaitsjatel.

Muinsuskaitseameti eripreemiate saajad 2022 on:

• Marge Laast. „Tallinna Piiskopliku Toomkiriku irdraiddetailide inventeerimine, konserveerimine ja eksponeerimine“

Tegemist on praktilise konserveerimisalase uurimistööga, mille laiem kasutusväärtus seisneb irdsete raidkivide inventeerimises metoodika väljatöötamises. Irdsed raiddetailid on tõsine probleem suuremal osal keskaegsetest hoonetest, millega nende omanikud ei suuda ja ei oska midagi peale hakata. Uurimistöö raames välja töötatud inventeerimise metoodika on esimene samm raiddetailide jõudmisel hunnikust inventeeritud raidkivide kollektsioonini.

• Elis Pärn. „Eestimaa puitmõisad aastail 1700-1850: etnoloogilisest pärandist stiiliarhitektuurini“ 

Seni väheuuritud teemal kirjutatud magistritöö puitmõisatest on põhjalik ja tugineb laiaulatuslikule materjalile, olles oluliseks panuseks Eesti mõisaarhitektuuri uurimisel. Töö fookusesse on mõisaehituslik areng Põhjasõjast järgneva sajandi keskpaigani. Kirjeldatud tüpoloogia aitab määrata ja dateerida erinevate ajastute härrastemaju. Väärtuslikuks lisanduseks on ajastu arhitektuurialaste käsiraamatute ja tüüpprojektide tutvustus, mis aitab teha järeldusi üksikobjektide ehitusaegade, ehitusmeistrite, ehituslike iseärasuste kui omanike osas.

• Saara Kruus. „Tallinnfilmi 35 mm mustvalgete kroonikafilmide säilitamine ja seisukorra  kaardistamine“ 

Magistritöös antakse ülevaade nii kroonikafilmide valmistamiseks kasutatud materjalidest kui ka nende vananemisest. Töö annab laiema pildi kroonikafilmide kultuurilisest kontekstist ja kroonikafilmide tootmisprotsessi eripäradest. Tööle annab oma lisandväärtuse koostatud „Kahjutuste atlas“ magistritöö lisas, mis võimaldab laialdasemat edasist kasutust kaardistamaks kahjustusi.

• Margarita Pugri. „Palvemajad. 20. sajandi alguse vabakoguduste palvelate väärtustamine ja säilitamine“ 

Magistritöös on töötatud läbi laiaulatuslik ja mitmetasandiline materjal. Tööd ilmestab rohke fotomaterjal ja süstmeesed palvemajade kirjeldused. Magistritöö uuris vabakoguste palvemajade väärtusi üldises arhitektuuriloolises vaates, hoonete säilimise ja säilitamisega seotud probleemistikku.Töö aitab tõsta teadlikkust ja selle ohustatud arhitektuuripärandi väärtustamise olulisust.

Varasemate Muinsuskaitseameti eripreemia saajate kohta saab lugeda siit.