Sa oled siin

Blogi: Väike vana linn - kas kõdu- või kodurajoon?

Muinsuskaitseameti teisel Paide Arvamusfestivalil korraldatud arutelul otsiti vastust küsimusele, kuidas saavutada ajalooliste puitlinnade areng, väärtustades samal ajal kohalikku ehituspärandit ja ajalugu. Selline teemapüstitus tunduski kõige õigem just Paides, kus elanikest tühjenev linnasüda ning kasutuseta jäänud hooned on hakkavad hästi silma. Kuid küsimus ei puuduta ainult Paidele, sarnases olukorras on ka mitmed teised muinsuskaitsealadega väikelinnad, näiteks Võru või Valga.

Vestlusringis osalesid Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Valga linnaarhitekt Jiri Tintera, arhitekt ja kinnisvaraarendaja Enn Laansoo ning Paide väikeettevõtte Südamemaja omanik Tiia Tamberg. Arutelu modereeris Kai Klandorf SpeakSmartist.

Arutelu edasiviimiseks ka peale festivali tegime Arvamusfestivalil räägitust alljärgneva lühikese kokkuvõtte.

Väike vana linn, kas kõdu- või kodurajoon?

Moderaator Kai Klandorf uuris algatuseks publikult, kas vanalinnade kaitsmist peetakse üldse vajalikuks. Üksmeelselt oldi kaitse vajadusega nõus, seega sai arutada pigem selle üle, kuidas seda tulemuslikumalt korraldada.

Valga linnaarhitekt Jiri Tintera tutvustas Valga olukorda: tühjad hooned on rahvastiku vähenemise sümptom. Esmalt jäävad tühjaks hooned, milles puuduvad tänapäevased elamistingimused, st 120 aastat vanad puumajad, kus ei ole kanalisatsiooni, keskkütet jm mugavusi. Seetõttu on ajaloolises kesklinnas palju rohkem tühje maju kui linnas tervikuna. Uus koostatav üldplaneering on orienteeritud linna kahanemisele ja see on esimene omataoline Eestis. Tavapäraselt kavandatakse ka planeeringutega igal pool kasvu. Euroopa Liidu toetusi püütakse Valgas kasutada võimalikult palju kesklinna avaliku ruumi parandamiseks, kesklinna tihendamiseks ja linna äärealade hõrendamiseks ning rohestamiseks. Neli hoonet on Valgas juba lammutatud ja kuigi tühje hooneid on Valgas veel sadu, siis vähemalt asjad nüüd liiguvad. Esmajärjekorras tegeletakse kõige rohkem elanike ja linna sisse sõitjate silma riivavate hoonetega ja vanalinna hooneid nende seas ei ole – vanalinna tahame just tihendada.

Jiri Tintera: Valga uus üldplaneering on orienteeritud linna kahanemisele, sellisena on ta esimene omataoline Eestis.

Tiia Tamberg Paide Südamemajast rääkis oma kogemusest ettevõtte Tallinnast Paidesse kolimisel. Tallinnas Ajakirjandusmajas oli pulmaagentuur tegutsenud juba üle 15. aasta ja kliendibaas oli kujunenud üle terve Eesti. Just siis, kui Tallinnast välja klientide juurde sõitmine hakkas liiga palju aega võtma, hakkas Paides silma ilus tühjade akendega vage maja, mis justkui ootas peremeest. See kunagine Mäo mõisa destilleerimishoone oli oma kõrgete lagedega võluv ja eelmine omanik polnud selles õnneks liiga palju teinud. Esialgu olid koostööpartnerid arvamusel, et kliendi jaoks ei kõla asukoht Paides usaldusväärselt, kuid nüüd on tekkinud lausa huvilisi, kes tahaks oma äri ka just siia tuua. Üle-eestilise tegevuse puhul on Paide väga hea asukoht, kus hoida oma ladu vms. Arvasin, et hakkan töökohtumistel käima Tallinnas, aga tegelikult tulevad 99% klientidest hea meelega ise Paidesse kohale. Pigem käisin Tallinnas palju kohvikutes kohtumas, sest klient ei jõudnud kontorisse kohale parkimiskohtade puuduse tõttu.

Arhitekt Enn Laansoo leidis, et hooneid ja keskkonda tuleb vaadata kasutusväärtuse kaudu – kui pole kasutust, kipuvad nad hävima. Südamelähedased on kohad, kus on tunda topograafiat ja inimesekesksust – nagu seda on ajaloolistes keskustes. Viljandis aadressil Jakobsoni 26 asuva hoone renoveerimise tegime investeeringuna, enne renoveerisime Kadriorus ühe maja, aga seejärel liikusime väikelinnadesse: meil on ka üks maja Valgas ja Rakveres. Jakobsoni 26 puhul lammutamist pähe ei tulnud, sest arvasime et just ajalooline miljöö võiks klientidele meeldida. Ent majandussurutis tuli vahele ja huvi on olnud tegelikult väiksem kui loodetud.

Siim Raie:  Vanalinnade puhul ei ole olulised ainult üksikobjektid või fassaadid, kaitsmist vajab kogu struktuur, vaated, tervik.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie tõi välja, et muinsuskaitse on muutuste juhtimise viis vanalinnades. Vanalinnade puhul ei ole olulised ainult üksikobjektid või fassaadid, vaid kogu struktuur, vaated, tervik. Muinsuskaitse nõuab ainult säilitamist, mitte kallist restaureerimist. Hooned lagunevad mitte selle pärast, et nad on muinsuskaitse all, vaid hooldamatusest. Samamoodi nagu mälestised lagunevad ka mittemälestised. Seda, et muinsuskaitse ei ole takistav piirang ning võimalik on leida kõigile sobivaid kompromisse näitavad kasvõi need 900 tööde luba aastas mis me välja anname. Väikeste muinsuskaitsealade hoonete restaureerimine on võrreldes mälestistega isegi lihtsam, sest ei ole vaja ei tegevusloaga arhitekti ega ehitajat. Samas puudub väikelinnades kinnisvaraturg, mis hoonete restaureerimise kasumlikuks muudaks. Hooneid, mis ootavad uut sisu, on palju.

Enn Laanso sedastas, et kui on kokkulepe vanalinna säilitamiseks, siis on muinsuskaitseamet vajalik koordineeriv asutus. On väga palju erinevaid ehitajaid ja omanikke, kellel puudub kogemus ehitusega – esimene maja läheb ikka aia taha, kümnendaga hakkad ehk juba aru saama mida ja kuidas teha.

Siim Raie tõi välja, et Muinsuskaitseametil on aastas 675 000 eurot restaureerimistoetuseid kõikide mälestiste ja vanalinnade peale kokku ning neist jagub enamasti vaid avariitöödeks. Tulemas on vanalinnade programm, samast Norra rahast nagu oli mõisakoolide programm. Kolm miljonit eurot on plaanis suunata just kahanevatesse väikelinnadesse, programmitingimuste väljatöötamine käib ning sellesse on kaasatud ka omavalitsused. See on arusaadav, et keegi ei soovi elada majas, mille kõrval on katkiste akendega maja, sestap loodame toetust kasutada ka hooneosade remontimiseks. Uue muinsuskaitseseaduse eelnõuga on plaanis ka omanike olukorda parandada sellega, et eritingimuste koostamist ja muinsuskaitselist järelevalvet riigi poolt kompenseerida. Kuid ka sellel juhul jääb omaniku panus kindlasti vajalikuks. Muinsuskaitse on oluline omandipiirang avalikkuse huvides, kuid ka omanik saab osa sellest avalikust hüvest ja talle peab jääma vastutus.

Kommentaar publikust lootis, et muinsuskaitseseadusega ei lähe nagu ehitusseadusega, mille eesmärk oli asjaajamist lihtsustada, aga läks vastupidi. Lisaks toodi välja, et praegu on tasakaal paigast  ära, sest omanik tegeliku muinsuse kaitsjana on ebavõrdses seisus. Paljud huvilised loobuvad mälestistega tegelemisest, sest piiranguid on palju, aga toetust vähe.

Tiia Tamberg leidis, et väikelinna elanikud on tihti mugavustsoonis ja kodukesksed. Võibolla arvatakse ka, et midagi head saab ainult suurest linnast ja seepärast kohapealseid ärisid ja kultuuriüritusi väga ei külastata. Väikelinn võiks enda tugevusi rohkem väljapoole tutvustada, sh head elukeskkonda lastele, lihtsamat asjaajamist omavalitsusega. Maja renoveerimine oli tema kogemuses ka suhteliselt lihtne, sest Paides on väikeseid ehitusfirmasid, kust tullakse ja mõeldakse kaasa.

Heli Nurger publikust tõi välja, et puudub rahastusplatvorm, mille kaudu saaksid inimesed oma panuse pärandi säilimisse anda. Kuigi riigieelarve on ka ühisraha, võiks saada annetada nt mõne konkreetse vanalinna fassaadide korrastamise heaks.

Jiri Tintera tõi välja, et muinsuskaitsesüsteem toimib hästi kohtades, kus on arengusurve, aga ei toimi siis, kui kellelgi pole huvi midagi teha. Valgas on olukord järjest halvenenud. Põhiline vastutaja iga linna eest on linnavalitsus, aga mitte üksinda. Vanalinnas peab iga sammu muinsuskaitsega kooskõlastama, kellel on palju võimu, aga vähe võimekust ja raha. Riigiasutused peaks looma erinevad reeglistikud kasvavatele ja kahanevatele piirkondadele, vaja on rohkem paindlikkust

Vastuseks ja lõpetuseks ütles Siim Raie, et tihti räägitakse paindlikkuse puudumisest muinsuskaitses, aga tegelikult kaalub muinsuskaitseamet iga projekti ja ettepanekut eraldi - lähtudes omaniku soovidest. Kohtusse jõuavad üksikud keelduvad otsused, üldiselt saame kõigiga kokkuleppele. Funktsiooni otsimine kõikidele ajaloolistele hoonetele ei saa olla MKA ülesanne, kuid koos KOViga saame hoida üleval arengupotentsiaali, nt seades eesmärgiks vanalinna tihendamise läbi üldplaneeringu. Muidugi konsulteerib amet vajadusel funktsiooni leidmise teemal. Eelmises Muinsuskaitse aastaraamatus on näiteks juttu 18 erinevast tuulikutele leitud uuest funktsioonist - isegi selliseid ehitisi annab kohandada. Ka paljud vanalinnad, mis läbisõitjale tunduvad ilusad, on tegelikult probleemsed või on seda väga hiljuti olnud – ka Kuressaares sooviti veel mõned aastad tagasi mitmeid maju lammutada, aga praegu on linn arengus jalad alla saanud.

 

Veel uudiseid samal teemal

Lalsi kirik. Foto: Triin Reidla
24.07.2018

Kogemus Lalsi kiriku restaureerimisest kogukonnaprojektina

Muinsuskaitseameti nõunik Triin Reidla jagab muljeid Viljandimaal Lalsi külas juuni algul toimunud katusekonstruktsiooni restaureerimisetöötoast, kus viie päevaga sai tänu ligi kolmekümne vabatahtliku pingutustele korda Lalsi õigeusu kiriku peakuppel. See MTÜ Vanaajamaja ning kohalike eestvedamisel juba mitmendat suve korraldatud restaureerimislaager-talgud on omataoliste hulgas üks väheseid jätkusuutlikke, millega on õnnestunud ära erakordselt palju hädavajalikku tööd.

Tilsi mõisa peahoone. Foto: Viktor Lõhmus
30.01.2018

Muinsuskaitseameti 2018. aasta restaureerimistoetustega korrastatakse linnuseid ja katuseid

Muinsuskaitseameti restaureerimistoetuste kogumaht 2018. aastal on  775 000 eurot.  675 000 eurot sellest läheb toetustena ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate hoonete säilimiseks. Eraldi toetatakse  100 000 euroga väärtuslike detailide säilimist ja uuringute läbiviimist. Toetuse saajate hulgas tõusevad tänavu esile linnused - konserveerimistööd jätkuvad Viljandi, Tarvastu ja Helme ordulinnuste varemetel. Mahukaim osa toetustest läheb sel aastal avariiliste katuste remondiks.