Värske muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku möödunud aasta kultuuripärandi valdkonnas
Täna, 17. mail esitletakse Eesti Kunstiakadeemias värsket muinsuskaitse aastaraamatut. Kord aastas ilmuv kogumik annab ülevaate möödunud aasta olulisematest tegudest ja silmapaistvamatest inimestest muinsuskaitsemaastikul.
Aastaraamatu kaanelugu jutustab seekord Pärsti mõisalasteaiast. “Mitmeid preemiaid, sh Muinsuskaitseameti aasta teo auhinna saanud lasteaiaruumid esindavad suurepärast näidet lastele loodud ruumist, kus on samas väärikalt arvestatud ajaloolise hoone eripäraga,” ütles üks tänavuse aastaraamatu toimetajatest, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.
“Ruumide uus- ja taaskasutuseteemalisi artikleid on teisigi – lugeda saab nii Haapsalu ja Viljandi uusrenessansslosside uuestisünnist, kuurordiraudtee veetornide uuest elust kui ka Tori tallide traditsioone hoidvast rollist,” tutvustas Randla tänavust aastaraamatut. “138 leheküljele mahub muidugi palju teisigi teemasid ning sisukaid artikleid leiab nii arheoloogiast, kunstist kui ka kirikutest.”
Tänavuse aastaraamatu üks fookusteemadest on kool vanas majas. Kaari Metslangi kirjutatud Pärsti mõisalasteaia loole lisaks saab lugeda Maarja Tompsi ja Karen Klandorfi mõtteid riigigümnaasiumi rajamise protsessist Paide vanalinna, arheoloogiliselt tundliku Paide linnuse vallikraavi nõlvale, Kirsi-Merilin Luige kokkuvõtet algselt elamuks projekteeritud Tallinna Muusikakooli restaureerimise õppetundidest ja Jiri Tintera artiklit Valga Priimetsa koolikompleksist, mille moodustavad kolme eri ajastu hooned.
Koolide kõrval on tähelepanu keskmes ka vanalinna maastikud. Oliver Orro arutleb selles rubriigis katusest kui viiendast fassaadist ja Sulev Nurme mõtiskleb teemal, kas Tallinna vanalinn on võssa kasvanud. Maastikuväärtustest muinsuskaitsealade kaitsekordades kirjutavad Kristiina Kupper ja Andres Levald ning muldkindlustuse peale haljasala loomisest räägib Ragnar Nurk.
Muinsuskaitse aastaraamatu kirikute rubriigi artiklid annavad ülevaate erinevatest töödest üle Eesti, nt Kuusalu Laurentsiuse kiriku aardejahti tutvustavad Hilkka Hiiop, Hannes Vinnal ja Varje Õunapuu ning Jõhvi Mihkli kiriku altarimaali konserveerimisest kirjutab Merike Kallas. Kunstirubriigist leiab teiste seas lood Õnnepalee valgustite taassünnist ning presidendi kantselei kadunud ja leitud tekstiiltapeetidest.
Arheoloogia peatükis saab lugeda nii Põhjasõja-aegsete matmispaikade leidudest Tallinnas ja Tartus Martin Malvelt, Juminda miinilahingust – uuringutest näituse koostamiseni – kui ka Ulla Kadaka arutlust arheoloogiapärandi kaitse võimalikkusest Eesti Vabariigis.
Tänavune aastaraamat sisaldab ka mitmeid pikemaid persoonilugusid – mahukamad vestlused viidi läbi arheoloog Mati Mandeli, konservaator Jaan Märsi ning plekkseppade Andrus Raie ja Kalvi Kondioga.
Aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin (PDF).
Muinsuskaitse aastaraamatu esitlus toimub täna kell 18 Eesti Kunstiakadeemias. Raamatut saab soetada suurematest raamatupoodidest ja arhitektuurimuuseumist.
Muinsuskaitse aastaraamat 2021 toimetajad on Maris Mändel, Anneli Randla ja Triin Reidla, kujundaja Tuuli Aule, keeletoimetajad Airi Männik ja Kristel Ress (Päevakera OÜ). Raamatut annavad välja Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond.