Sa oled siin

Värske Muinsuskaitse aastaraamatu fookus on tööstuspärandil

Muinsuskaitse aastaraamat 2016
Muinsuskaitse aastaraamat 2016

2. juunil esitleti Paide Kultuurikeskuses värsket 2016. a muinsuskaitse aastaraamatut. Möödunud aasta olulisemaid teemasid kokku võtva raamatu keskmes on uue kasutuse saanud mastaapsed tööstushooned: endine Rotermanni viljaelevaator ja Arsenali kompleks Tallinnas. Esitlus toimus Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsi raames. 

Rotermanni viljaelevaatori ja Aresenali relvatehase kompleksi restaureerimine  ilmestab hästi muutunud suhtumist tööstuspärandisse. Domineerivate juurdeehituste asemel on nende hoonete puhul põhirõhk iseloomukate detailide säilitamisel ja kaasaegsed lisandused on jäetud tundlikult tagaplaanile. Mõlema hoone puhul on sellise lähenemisega loodud hea tervik. Hästi on lahendatud ka loovat lähenemist nõudev uute funktsioonide paigutamine hoonesse. "Viljaelevaator oli nii omanikule kui arhitektidele paras pähkel, et leida sellele eripärasele vanale hoonele uus ja toimiv funktsioon. Pika protsessi tulemuseks on ainulaadne kontorihoone, mille tänapäevane töökeskkond on täis väärikat ajalugu," ütles aastaraamatu toimetaja Reesi Sild.

Lisaks tööstuspärandile leiab aastaraamatust ülevaate ka teistest möödunud aasta muinsuskaitse valdkonna olulisematest töödest ja teemadest. Arhitektuurist saab lugeda veel Suuremõisa ja Vääna mõisa katsumusterohkest restaureerimisest, ülevaadet Pärnu kuurorti uuest arhitektuurist, Tartu kesklinna üldplaneeringu lugu, Patarei merekindluse olevikust. Põnevad käsitlused on ka kunsti ja arheoloogiateemad: raidkivimuuseumi loomine, mõisate kunstikogude saatus, nanolubi ja munakiviteede ehitamise kadunud kunst, rohked arheoloogia- ja maalinguleiud, läbiviidud uuringud jpm. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul ei ole Muinsuskaitse aastaraamat ei ole pelgalt ülevaade eeskujulikult restaureeritud hoonete edulugudest: „Siin on ausalt kirja pandud pikad protsessid koos oma võlude ja valudega, eesmärgiga neist õppida. Hea meel on, et ka keerulistest olukordadest leitakse väljapääs ja tulemuse üle võib enamasti uhkust tunda. Näiteks Piirissaare palvela põlengule järgnenud eri organisatsioonide ülesed konserveerimistalgud toimusid meil esmakordselt.“

Raamatu toimetaja on Reesi Sild ja kujundaja Tuuli Aule.

Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes ning Ajaloomuuseumi ja KUMU muuseumipoodides!

Aastaraamat ilmub Muinsuskaitseameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös ning sel aastal juba kolmeteistkümnendat korda.

Reesi Sild
Muinsuskaitse aastaraamatu peatoimetaja
517 2613
reesi.sild@gmail.com

Madle Lippus
Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik
5348 8841
madle.lippus@muinas.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.