Viimsis jagati täna Muuseumirotte

Viimsi Artiumis selgusid täna, 19. jaanuaril 2022. aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte 10 kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.

„Täna on muuseumirahva pidupäev. Eesti maailmatasemel muuseumid pakuvad igal aastal mitmeid väga eriilmelisi ja põnevaid elamusi. Muuseumid hoiavad meie pärandit ja mälu, kuid mängivad ka üha suuremat sotsiaalset rolli, tõstavad teadlikkust ning aitavad lahendada ühiskondlikke kitsaskohti. Muuseumides töötavad ka väga erilised inimesed. Tänan kõiki nominente ja meie muuseumirahvast, et oma tööd südamega teete ning ikka ja jälle külastajatele suurt avastamisrõõmu pakute,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman. 

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Toomkiriku saladuste kamber”. Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“. Näituse tegid Maria Muuk, Aadam Kaarma, Anna Kaarma, Eve Kask ja Ketli Tiitsar.

Parim muuseumikogu arendaja tiitli sai veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik, millesse panustasid Kaie Jeeser ja Madle Uibo Tartu Linnamuuseumist, Kersti Kuldna-Türkson Eesti Kunstimuuseumist,  Ruth Ristmägi Eesti Meremuuseumist, Pilvi Põldma Virumaa Muuseumidest, Piret Pedanik Pärnu Muuseumist ning Eesti Muuseumiühingu Koguhoidjate ühenduse liikmed.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.

Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival „Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?”. Sündmuse korraldasid Karoliina Kalda, Ele Loonde, Kadri Kaljurand ja Külli Lupkin.

Parim muuseumihariduse edendaja on Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“. Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”. Trükise koostajad on Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.

Parima teadusürituse korraldas Tartu Linnamuuseum. Selleks on konverents „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast”. Konverentsi peakorraldaja on Arvi Haak.

Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Kunstimuuseumile projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis” eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.

Eriauhinna pälvis tänavu Eesti muuseumidele Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatuse eest. Erilise tänu pälvisid Rannarootsi Muuseum, Vabamu ja Tartu Linnamuuseumi Laulupeomuuseum ning Jaana Ratas ja Anu Lensment.

Eesti Muuseumiühing andis üle ka omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle sai Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. „Tervisemuuseumi sisuloomelised projektid - podcast „Sünaps“, kogude päevik ja näituse „Lapsesuu“ blogi - toetavad süsteemselt muuseumi põhitegevusi, nende loomisel on kaasatud nii muuseumi oma töötajaskonda kui ka partnereid, eksperte ja sihtgruppe. Seda kõike eesmärgiga viia inimeste füüsilist ja vaimset tervist edendavad teadmised-kogemused populaarteaduslikus vormis laiema publikuni,“ põhjendas valikut Eesti Muuseumiühingu esindaja Inge Laurik-Teder.

EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu. „Kestlikkus on turismiarenduses üks olulisematest teemadest. Muuseumid on teinud näitustega väga head tööd keskkonnateemade populariseerimisel, kuid Eesti külalistele avaldab muljet ka muuseumide enda roheline tegutsemine. Meie kestlikkust hindavatele põhjanaabritele, kes siin kõige rohkem käivad, on rohemärgid jõuline turundussõnum. Roheliste muuseumide lisandumine annab tugeva panuse Eesti maine kujundamisse ka kaugemal,“ ütles ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. 

Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Konverents ja gala on järelvaadatavad Muinsuskaitseameti YouTube lehel.

Lisainfo:

Eve Rand

kommunikatsiooninõunik

Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee

56494632