Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus - mis tuli juurde, mis muutus ja mis jäi samaks

20.02.2019 Riigikogus vastu võetud uus muinsuskaitseseadus (PDF) on senisest detailsem. Selleks, et seadusega oleks lihtsam tutvuda, oleme välja toonud olulisemad uuendused, muudatused ja erinevused seni kehtinud seadusega. Seaduse jõustumisajaks on 1. mai 2019.

 

Mis on täitsa uus:

  • Põhimõtted (§ 3) selgitavad, kuidas me mõistame kaasajal muinsuskaitset.
  • Vaimse kultuuripärandi mõiste (§ 5) defineerimine.
  • Riikliku kaitse eeldus (§ 10) – uus põhimõte kaitse alla võtmisel, lisanduvad ehitiste väärtusklassid muinsuskaitsealadel. Mälestise liikide kriteeriumid saavad olema reguleeritud ministri määruses.
  • Mälestiste liikide definitsioonid (§ 11) seaduses ja liigi kriteeriumid ministri määruses.
  • Uus mälestise liik – ajalooline looduslik pühapaik (§ 11 (6)).
  • Arheoloogilise leiukoha kaitse (§ 25) – uus, leebem kaitse liik. Leiukohas kehtib uuringukohustus ja otsinguvahendi kasutamise keeld.
  • Nõustamine (§ 44) ja hoolduskava andmine ameti poolt (§ 45).
  • Uuringute hüvitamine mälestise omanikele (§ 48) – lisandub 1,4 miljonit eurot hüvitisteks.
  • Kinnismälestise tegevuskava (§ 49) – võimalus teostada töid ilma ehitusprojektita, kui tööde keerukus seda võimaldab ja ka ehitusseadustik projekti ei nõua.
  • Muinsuskaitse eritingimuste andmine ameti poolt (§ 50) – olemasoleva info ja omaniku poolt tellitud uuringute põhjal annab amet muinsuskaitse eritingimused, mis on aluseks projekteerimisel. Eritingimustes määratakse ehitusprojekti staadium, järelevalve vajadus jm nõuded.
  • Järelevalve kulude hüvitamine omanikule (§ 56).
  • Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimise toetamiseks saab kasutada erastamisest laekuvat raha (§ 113), lisandub ca 1 miljon eurot.
  • Lisanduvad muuseumivaldkonna arendamisega lisanduvad pädevused (§ 108).
  • Muinsuskaitseameti tegevus muuseumivaldkonnas:
    • Nõustab kõiki muuseume olenemata omandivormist.
    • Arendab Eesti Kultuuripärandi Depood (s.t ühishoidlaid).
    • Arendab muuseumide infosüsteemi MuIS.
    • Koordineerib riiklikku kogumispoliitikat ja teeb järelevalvet muuseumikogude üle.
    • Tellib uuringuid ja analüüse, töötab välja juhendeid ja juurutab standardeid.
    • Korraldab muuseumitöötajatele koolitusi.
    • Jagab projektitoetusi.
    • Menetleb näituste kahjuhüvitise tagamise taotlusi.
 

Uuendatud/täiendatud:

  • Restaureerimise, konserveerimise ja remondi mõisted (§ 7).
  • Kaitsevööndi kehtestamise põhimõtted (§ 14) – kaitsevöönd määratakse, automaatset ei ole olemas.
  • Täpsustatud kaitse alal võtmise menetlusi (§ 15 – 20).
  • Leevendusi saab teha kõikidel mälestise liikidel ja need määratakse juba mälestiseks tunnistamisel (§ 19). varasemalt võimalik vaid ajaloo- ja arheoloogiamälestistel.
  • Ajutise kaitse tähtaeg (§ 23) – kuni 12 kuud.
  • Otsinguvahendi kasutamine (§ 29) – läbivalt muudetud nii loakohustust (vahendi kasutamiseks) ning otsingust teavitamist ja aruandlust. Otsinguvahendi kasutamise loa kehtivus pikeneb 5 aasta peale. Otsima minejal peab olema maaomaniku nõusolek.
  • Säilitamiskohustus (§ 33) – läbivalt täpsustatud. Säilitamiskohustuse täitmatajätmist käsitletakse mälestise rikkumisena (§ 34).
  • Taastamiskohustus täpsustatud (§ 39).
  • Juurdepääs mälestisele (§ 41) – pääs õuemaale valdaja määratud ajal ja korras ning õigus küsida tasu.
  • Uuringukava, uuringuteatise, -aruande ja hüvitamise regulatsioon (§ 46 – 48).
  • Tööde tegemise loa (§ 52) regulatsiooni on läbivalt uuendatud.
  • Mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemise teatis (§ 59).
  • Tööde tegemine vallasmälestisel on läbivalt uuendatud (§ 62 – 67).
  • Pädevustunnistuste ja valdkonnas tegutsemise nõuded (§ 68 – 73) – läbivalt uuendatud, juriidilise isiku tegevusluba asendub MTR teatisega, vastutava spetsialisti tegevusluba pädevustunnistusega. Pädevustunnistus muutub tähtajaliseks – 5 aastat.
  • Muinsuskaitsealade põhimääruste ümberkujundamine muinsuskaitseala kaitsekordadeks (§ 91) – üleminekuaeg 4 aastat.
 

Erinevus varasema seadusega:

  • Riigi ja KOV eelisostuõigust enam ei ole.
  • Muinsuskaitse usaldusmeeste instituuti enam ei ole.
  • Kaitsekohustuse teatiseid enam ei ole.
 

Samaks jääb:

  • Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja kooskõlastamise kord (§ 61).