Valga vanalinna muinsuskaitseala hoonestus peegeldab piirilinna arengulugu. Linnatuumik paikneb keskaegsete liikumisteede ümbruses ent tänaseni säilinud hooned on tunduvalt uuemad. Imposantne kirik ja ametihooned on ehitatud 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Sel perioodil oli Valga kreisi ehk maakonna keskuseks. 20. sajandi alguseks kujunes Valga oluliseks raudteede sõlmpunktiks ning sellest õitsenguajast on pärit suurlinliku ilmega elamud, avalikud ja ärihooned peatänavate ääres. Teise Maailmasõja järgse modernistliku linnaplaneerimise viljaks on ajaloolise keskuse alale kerkinud suured korterelamud, mis mõõtmete ja asetuse poolest ümbritsevaga ei suhestu.
Kaitsekorra koostamine
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele. Kaitsekorrad valmivad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja Muinsuskaitseameti koostöös.
Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal reguleerib ehitustegevust Valga vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mis kehtib 2006. aastast.
Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile vanalinna eripära ja kasutada pärandi potentsiaali linna arenguks ehk soodustada kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja vähem väärtuslike hoonete puhul on tööde tegemiseks vaja senisest vähem kooskõlastusi.
Vaata ka muinsuskaitsealade kaitsekorralduskavade koostamine ja korduma kippuvad küsimused.
Sündmused
- (täieneb peagi)
Koosolekute protokollid
- (täieneb peagi)
Alusandmed
Valga kaitsekorra koostamise alusandmetena kasutatakse 2011. aastal läbi viidud inventuuri (PDF) andmeid ning lisaks Muinsuskaitseameti arhiivis leiduvaid dokumente ja protsessi käigus tehtavaid täiendavaid välitöid.
Kaitsekorra koostamine
Loe ja vaata lisaks
Vastutavad
asutused