Veealune mälestis on ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega objekt, näiteks uppunud veesõiduk, vee alla jäänud muistne elupaik või sadamarajatis. Veealune mälestis on ainulaadne ajalooallikas, mis koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega annab meile väärtuslikku informatsiooni möödunud aegade sündmuste ja eluolu kohta.
Millised on meie veealused mälestised?
Kõige arvukama osa veealustest mälestistest moodustavad laevavrakid, millest valdav osa on kaitse alla võetud arheoloogiamälestisena. Laevahukukohad koosnevad laeva enda jäänustest, lastist, sisustusest, tarbeesemetest ja meremeeste isiklikest asjadest, mis moodustavad vraki leiukohale iseloomuliku arheoloogilise kultuurkihi. Lisaks veesõidukite vrakkidele on meres säilinud sadama- ja lautrikohad ning sisevetes vee alla jäänud muistsed elupaigad ja sillakohad.
Veealuste mälestiste kohta leiab rohkem informatsiooni Kultuurimälestiste riiklikust registrist. Eesti vetes toimunud laevahukkude kohta leiab lisateavet vrakiregistrist.
-
Kuidas toimub veealuse kultuuriväärtusega asja kaitse alla võtmise menetlus?
-
Veealune kultuuriväärtusega asi tunnistatakse kas ajaloo-, arheoloogia- või ehitismälestiseks vastavalt sellele, millise mälestise liigi väärtuskriteeriumitele see vastab.
-
Veealune mälestis on kas ajaloo-, arheoloogia- või ehitismälestis, mis asub vee all. Ettepaneku asja kultuurimälestisena kaitse alla võtmiseks võib teha igaüks. Mälestiseks tunnistamisel ja mälestiseks olemise lõpetamisel lähtutakse muinsuskaitseseadusest.
Mälestisele sukeldumine
Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusloaga teenuseosutaja järelevalve all või sukeldumisloa alusel.
Mälestisele sukeldumine:
- sukeldumisloa alusel võib mälestisele sukelduda üksnes loa omaja;
- pädevustunnistuse alusel võib kaasa võtta ka teisi sukeldujaid;
-
veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse sukeldumisest tuleb teavitada Muinsuskaitseametit läbi Kultuurimälestiste riikliku registri;