Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine

Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asub keskaegne linnatuumik koos ordulinnuse varemetega. Viljandi vanalinna hoonestus on põhiliselt rajatud 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Lisaks arhailistele ühekorruselistele puitelamutele on Viljandile iseloomulikud savitellistest historitsistlikud elu- ja ärihooned.

Viljandi vanalinna kaitse- ja ehitustegevuse reguleerimistsoonide detailplaneerimine, aastast 1980. Regenereerimisettepanekud. ERA.T-76.1.4829

 

 

Kaitsekorra koostamine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Uue kaitsekorra koostamiseks Viljandi vanalinna muinsuskaitsealale paneb Muinsuskaitseamet kokku töörühma, koostab lähteülesande, viib läbi alusuuringud ning korraldab koosolekuid koos linnarahvaga Viljandi väärtuste väljaselgitamiseks ning arvamuse küsimiseks. Kaitsekorra kinnitab Vabariigi Valitsus.

Ettevalmistavad tööd kaitsekorra koostamiseks algavad 2021. aasta kevadel. 

Praegu reguleerib ehitustegevust muinsuskaitsealadel eraldi iga ala kohta koostatud põhimäärus. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtib 2004. aastast.  

Viljandi muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on:

  • Muinsuskaitseala väärtuste parem esile toomine ja hoidmine ning iga ala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse või uuendatakse alusuuringuid, millest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ning kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ja kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna, linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt Keskkonnaametiga), arvestades võimalusel osapoolte huve ja soove.
  • Reeglite määramine muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks ja restaureerimiseks, sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi (näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid, sh kooskõlastusvajadusest ja tööde loast loobumine).
  • Arheoloogiliselt tundlike alade määratlemine, kus tuleb planeerimise, projekteerimise või tööde käigus teha arheoloogilised uuringud või olla tähelepanelik võimalike arheoloogiliste leidude ilmnemisel. Määratletakse ka alad, kus võib leiduda keskaegseid või varauusaegseid kiviehitiste jäänuseid, mille säilitamisega tuleb projekteerimisel arvestada.
  • Muinsuskaitseala elanike ja pärandikogukonna kaasamine kaitsekorra koostamisse: leppida kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ja arendamisel.
  • Riigi huvide ja eesmärkide välja selgitamine: muinsus- ja looduskaitse all olevate alade puhul selguse loomine ning Keskkonnaametiga kokkulepete tegemine reeglite ja juhiste seadmiseks muinsus- ja looduskaitsealuste parkide kaitsekorralduses.

Sündmused

/.../

Töörühma memod

/.../

 

Alusandmed

 

/.../

Töörühma koosseis

 

/.../

 

 

Meediakajastused

 

 

Lisainfo

Laura Ingerpuu
Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik-analüütik
5341 9385
laura.ingerpuu@muinsuskaitseamet.ee

Anne Kivi
Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik
512 4245
anne.kivi@muinsuskaitseamet.ee