Muinsuskaitseameti eripreemiad riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil

Rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe

Iris Johanna Kreen (Eesti Kunstiakadeemia)
„1920.–1930. aastate autoriskulptuur Tallinna Rahumäe kalmistul“

Iris Johanna Kreemi bakalaureusetöö on põhjalik uurimistöö kunstiteadlaste poolt seni vähe uuritud ja unustatud teemal. Autor avab oma töös kalmistukunsti loomise mõistmiseks olulist ajaloolist konteksti ja näitab kui palju on memoriaalteoseid nimekatelt kunstnikelt kalmistutel. Töö keskendub Rahumäe kalmistule, mis on üks mälestiserikkamaid kalmistuid ja kuhu on 1920.–1930. aastatel hauatähiseid kavandanud 11 kunstnikku. Töö lisana on kaardistatud Eesti skulptorite 19. ja 20. sajandil kavandatud hauasambad.

Autor rõhutab, et „hauatähise ilme ei seostu ainult kunstniku isiksuse, loomingu omapära ja tellija soovidega, vaid seda mõjutas ka seadusandlus ja toonased kunstiprotsessid“.

Eliisebeth Pruus (Tartu Ülikool)
„Viinaköögist viinavabrikuks. Eestimaa kubermangu Viru ja Järva kreisi mõisate piirituse tootmishoonete näidetel“

Eliisebeth Pruusi bakalaureusetöö annab ülevaate viina tootmishoonete arenguloost, asetades põhirõhu viinavabrikute arhitektuurilise arengu kirjeldamisele 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse Viru ja Järva kreisi hoonete näidetel. Autor on asetanud viinatootmise ja ennekõike selleks vajalike ehitiste ajaloo laiemasse konteksti ning rõhutab viinapõletamise ja piiritusetööstuse tähtsust majandusharuna, mille üheks väljundiks on muuhulgas uhked peahooned ja kaunid mõisapargid.

Autor on veendunud, et „viinaköögid -ja vabrikud ei ole pelgalt majanduse-, toiduainetetööstuse- või tööstuse ajaloos olulised maamärgid, vaid nad on rikastanud meie kultuuri- ja arhitektuuri ajalugu“.

Magistriõpe

Svetlana Saare (Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia)
„Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“

Svetlana Saare magistritöö on mahukas empiiriline uurimus, mis põhineb koostööl valdkonna tipp-spetsialistidega Eestis pärandtekstiilide inventeerimisel, eksperimentaalsetel puhastuskatsetel (128 katsekeha puhastatud erinevate meetoditega) ning tegevuse dokumenteerimisel ja võrdleval analüüsil. Töö tulemused on koheselt rakendatavad ja tulemuste analüüs on suurepäraseks aluseks unikaalsete tekstiilesemetele sobilike puhastusmeetodite valikul kaasaegseid puhastustehnoloogiaid kasutades. Töö tulemuseks on konkreetsed soovitused vanade tekstiilide puhastamiseks. Neid teadmisi saab rakendada nii muuseumites kui ka kodudes.

Autor rõhutab, et „muuseumides ja ka isiklikes kodudes hoitud pärandatud tekstiilid on väärtus meie ühiskonnale, sest nendes rõivastes peitub ajalugu“.

Mirje Tammaru (Eesti Kunstiakadeemia)
„Viinavabrik kui hoonetüüp Eesti mõisamaastikul. Viinaköökide ja -vabrikute ülevaade, säilivus ja tulevik Põhja-Eesti mõisates“

Mirje Tammaru magistritöö on põhjalik alusuuring viinavabriku kui hoonetüübi säilimise ja säilitamise kohta. Autor võrdleb vabrikuhoonete seisukorda enda poolt läbi viidud inventeerimise materjalide alusel 40 aastat tagasi KRPI poolt koostatud mõisate inventariseerimisaruandega ja toob välja seisukorra muutused. Samuti analüüsib autor viinavabrikute tulevikuväljavaateid ja säilivuspotentsiaali.

Autor on viinavabrikute tuleviku osas lootusrikas ja leiab, et „enamus viinavabrikute omanikest teadvustavad pärandit, nad on teadlikult soetanud omale ajaloolise hoone looduskaunis kohas, aga vajavad selgelt kogukonna, omavalitsuse ja muinsuskaitse tuge“.

Darja Jefimova (Eesti Kunstiakadeemia)
„Mägi materjalid. Konrad Mägi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses“

Darja Jefimova magistritöö on Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluva Konrad Mägi pärandi multidistsiplinaarne uurimus, mille keskmes on Mägi loomepärandi pikaaegset säilimist pärssivad tegurid nagu maalide ülekoormamine näitustega, millega käib kaasas teoste tihe käsitsemine, pikad transiidid ja keskkonna järsud muudatused. Autori teostatud uuringute tulemusi saavad kasutada nii konservaatorid Mägi teoste korrastamisel kui ka kunstiteadlased siinse 20. sajandi alguse kunstipraktika kujunemisloo täiendamisel.

Autor rõhutab, et „muuseumi sisene eetiline hoiak peaks põhinema erinevate spetsialistide arutluste ja kogemuste põhimõtetele, mis määratleb objektide vastutustundliku haldamise, ega kasuta neid ära“.

Doktoriõpe

Triin Talk (Eesti Kunstiakadeemia)
„Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism“

Triin Talki doktoritööga seotud publikatsioon on loovuurimuslik lähenemine massiturismi mõjudest Tallinna vanalinnale ning võimalustest nende leevendamiseks. Trükis on sündinud kaasautorsuses Katrin Paadami, Liis Ojamäe ning Raul Kalvoga. Töös esitatud ettepanekud jätkusuutliku turismi arendamiseks Tallinna vanalinnas on praktilised ning paljud neist kohe rakendatavad nii turismialases ettevõtluses, muinsuskaitses ja linnaplaneerimises kui kaitsealuse vanalinna elukeskkonna parendamisel.

Autor rõhutab, et turismi planeerimise „peamine eesmärk pole mitte saavutada kindlat külastajate arvu, vaid seada standardeid, olukorda pidevalt monitoorida ning juhtida turismi arengut teadlikult ja kaasavalt soovitud suunas“.

Muinsuskaitseamet annab Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames eripreemiad välja alates 2019. aastast. Eripreemiate andmise eesmärk on motiveerida üliõpilasi tegelema kultuuripärandi valdkonna teemadega, aidates sellega kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Magistriõpe

Marge Laast
„Tallinna Piiskopliku Toomkiriku irdraiddetailide inventeerimine, konserveerimine ja eksponeerimine“

Tegemist on praktilise konserveerimisalase uurimistööga, mille laiem kasutusväärtus seisneb irdsete raidkivide inventeerimises metoodika väljatöötamises. Irdsed raiddetailid on tõsine probleem suuremal osal keskaegsetest hoonetest, millega nende omanikud ei suuda ja ei oska midagi peale hakata. Uurimistöö raames välja töötatud inventeerimise metoodika on esimene samm raiddetailide jõudmisel hunnikust inventeeritud raidkivide kollektsioonini.

Elis Pärn
„Eestimaa puitmõisad aastail 1700-1850: etnoloogilisest pärandist stiiliarhitektuurini“

Seni väheuuritud teemal kirjutatud magistritöö puitmõisatest on põhjalik ja tugineb laiaulatuslikule materjalile, olles oluliseks panuseks Eesti mõisaarhitektuuri uurimisel. Töö fookusesse on mõisaehituslik areng Põhjasõjast järgneva sajandi keskpaigani. Kirjeldatud tüpoloogia aitab määrata ja dateerida erinevate ajastute härrastemaju. Väärtuslikuks lisanduseks on ajastu arhitektuurialaste käsiraamatute ja tüüpprojektide tutvustus, mis aitab teha järeldusi üksikobjektide ehitusaegade, ehitusmeistrite, ehituslike iseärasuste kui omanike osas.

Saara Kruus
„Tallinnfilmi 35 mm mustvalgete kroonikafilmide säilitamine ja seisukorra  kaardistamine“

Magistritöös antakse ülevaade nii kroonikafilmide valmistamiseks kasutatud materjalidest kui ka nende vananemisest. Töö annab laiema pildi kroonikafilmide kultuurilisest kontekstist ja kroonikafilmide tootmisprotsessi eripäradest. Tööle annab oma lisandväärtuse koostatud „Kahjutuste atlas“ magistritöö lisas, mis võimaldab laialdasemat edasist kasutust kaardistamaks kahjustusi.

Margarita Pugri
„Palvemajad. 20. sajandi alguse vabakoguduste palvelate väärtustamine ja säilitamine“

Magistritöös on töötatud läbi laiaulatuslik ja mitmetasandiline materjal. Tööd ilmestab rohke fotomaterjal ja süstmeesed palvemajade kirjeldused. Magistritöö uuris vabakoguste palvemajade väärtusi üldises arhitektuuriloolises vaates, hoonete säilimise ja säilitamisega seotud probleemistikku.Töö aitab tõsta teadlikkust ja selle ohustatud arhitektuuripärandi väärtustamise olulisust.

Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe

Jüri-Martin Lepp (Eesti Kunstiakadeemia)
„„Koeru evangelistide meistri“ renessanss. 17. sajandi polükromisti taassünd läbi Koeru kiriku krutsifiksi ja maali „Püha õhtusöömaaeg“ tehniliste uuringute ja konserveerimise” 

Jüri-Martin Lepa bakalaureusetöö on suurepärane näide, kuidas mälestise konserveerimise kaudu on võimalik taaselustada vanu unustatud meistreid. Autor on oskusliku ja sujuva jutustusena omavahel tervikuks liitnud kahe objekti konserveerimise ja kunstiajaloolise uurimuse ühest tundmatust 17. sajandi polükromistist. Sellise lähenemisega on autor teinud rohkem kui üks konserveerimisalane bakalaureuse töö tegelikult nõuaks, tuues kahe ajaloolise objekti tehniliste uuringute ja konserveerimisprotsessi kaudu kunstiajaloo teadvusesse tagasi ammu unustatud 17. sajandi meistri. Töö eripära seisnebki just selles, et autor on imehästi suutnud nö „tuimad“ tehnilised uuringud, praktilise konserveerimisprotsessi kirjelduse ja ajaloolise analüüsi üheks tervikuks vormida ja pannud need anonüümsed maalingud konkreetsesse konteksti, andes praktilisele säilitamise ja konserveerimise väärtusele veel kõvasti lisa väärtust – teaduslikku teadmist.

Minni Tang (Eesti Kunstiakadeemia)
“Ehitismälestiste teisalduspraktika ja teisalduse kaalumise otsustuspuude loomine”

Minni Tangu bakalaureusetöö käsitleb ajalooliste hoonete ja ehitismälestiste teisaldamist, mis on Eestis akadeemiliselt veel käsitlemata teema. Tegemist on olulise ja aktuaalse küsimusega, kuna surve hoonete, sh mälestiste, teisaldamisele on jätkuvalt olemas. Bakalaureusetöö annab sissejuhatuseks ülevaate ehitiste ümberpaigutamise ajaloost ja seadusandlusest ning sellest, kuidas aja jooksul on kujunenud ajalooliste hoonete teisaldamist tauniv mõtteviis nii Eestis kui maailmas laiemalt. Lisaks on autor uurinud erinevate ajalooliste hoonete teisaldusmetoodikaid. Oluliseks panuseks teadusesse on Minni Tangu analüüs sellest, kuidas hoone väärtusest lähtuvalt teha kaalutlusotsus selle teisaldamiseks. Samuti pakub autori loodud teisalduse kaalumise otsustuspuu mudeli, mida on praktikas võimalik rakendada, kui arutluse all on mälestise ümberpaigutamine. Töös on otsustuspuud ka edukalt katsetatud kahe hoone osas. Töö autor ei õhuta mälestisi teisaldama, vaid seda vajadusel põhjendatult kaaluma.

Magistriõpe

Tuuli Jõesaar (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)
“Keskaegsete jalatsite valmistamismeetodid Kadrioru koge leiukompleksi näitel” 

Tuuli Jõesaare magistritöö Tallinnast leitud keskaegse kaubalaeva nahkjalatsite leidudest annab Eesti arheoloogilise ainese uurimisse väga olulise panuse. Autori isiklikul kogemusel põhinev teadmine jalatsite valmistamisest, materjali valikust ja nahaparkimisest valmimiseni, on võimaldanud leiumaterjali analüüsida ja esitada teadustööle vajaliku detailsusega. Tuuli Jõesaare lähenemisviis uuritavale materjalile võimaldas välja tuua huvitavaid nüansse elust ja inimestest ühel keskaegsel laeval. Lisaks andis autor oma panuse keskaegsete nahkjalatsite ja nende valmistamise terminoloogia arengusse. Töö väärib preemiat oma põhjalikkuse ja praktilise väljundi poolest. Selline arheoloogiliste esemete uurimus, kus tugev praktiline teadmine ja teooria on kokku pandud, on arheoloogilise materjali tõlgendamisel ainuvõimalik tee ja seeläbi tekivad uued teadmised muistsest eluolust. Lisaks on tänu Tuuli Jõesaare uuringule Eesti Meremuuseumil võimalik nüüd rekonstrueeritud keskaegseid jalatseid eksponeerida külastajale arusaadaval moel, sellistena nagu need omal ajal välja nägid.

Saamuel Rammo (Tallinna Tehnikaülikool)
“Kohanev arhitektuur Põhja-Eesti pärandihoidla näitel” 

Saamuel Rammo magistritöö teemapüstitus on aktuaalne ja parimas mõttes praktiline - töö annab väärtuslikku sisendit just praegu planeerimisfaasis olevale Põhja-Eesti pärandihoidla ehitamisesse. Töö kirjutaja on hästi tabanud tulevase muuseumihoidla asukohta ning väga sümpaatne on resilientsuse ja kestlikkuse põhimõtete kasutamine. Arvestatud on rohepöörde põhimõtetega ning need on hästi seotud ajale vastupidava arhitektuuri ja funktsionaalsusega. Magistritööst võib laiemat kasu olla ka rahvusvahelises plaanis, sest sarnaseid ühishoidlaid planeeritakse erinevates riikides (hetkel nt Leedus) üle maailma.

Jana Ratas (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)
“Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel”

Jana Ratase töö tugevaimaks küljeks on autori oskus märgata ja teha nähtavaks pea nähtamatu uurimismaterjal (keskaegsest tekstiilist on säilinud vaid fragmendid Jahu tn jäätmekastis, õmblustest enamasti pea hoomamatud pisteaugud) ning panna detailidest kokku suurem pilt – rääkida õmbluskunstist keskaja linnas. Seejuures annab tööle sügavuse ja omapära just autori isiklik kogemus käsitöö ja ajaloo taaskehastamise vallas. Jana Ratas mitte lihtsalt ei kirjelda nähtut, vaid otsib iga piste ja õmbluse taga põhjusi ja inimest, proovides aru saada, miks mõnda töövõtet minevikus rakendati, kuidas riidetükk kandja seljas/jalas istus või kulus ning kuidas tekstiili taaskasutati. Jana Ratase magistritöö on oluline lisandus Eesti arheoloogilise tekstiili uurimisse ja vajalik abivahend konservaatoritele, kuid täidab olulise lünga ka rahvusvahelises kirjanduses ja pakub põnevat lugemist ajalooliste rõivaste huvilistele.

Doktoriõpe

Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
“Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994” 

Ingrid Ruudi tegeleb perioodiga, mis on jäänud tahaplaanile nii kunsti- ja arhitektuuriajaloos kui ka muinsuskaitses ning mida me ei ole harjunud väärtustama (sh ei ole harjunud väärtustama selle aja pärandit). Kuigi üleminekuaeg seostub paljudele raskuste, kaootilisuse ja vaesusega, näitab töö, et tolleaegne arhitektuurne ja ruumiline mõtlemine oli väga rikas, mitmekesine ja avardav (ning sellest võiks olla kasu ka tänapäeval - ruumiloome ei hõlma ainult ehitamist). Töö on silmapaistvalt hästi kirjutatud ja läbianalüüsitud - autor on kogunud ja koondanud väärtuslikku materjali ning ehitanud oma analüüsi kontseptuaalse ja teoreetilise osa üles silmapaistvalt küpse ja iseseisva uurijana, kasutades ja arendades erinevaid mõisteid ja lähenemisi koherentselt, loovalt ja kaasamõtlevalt.

Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõpe

Sandra Lisbeth Heinlo (Tartu Ülikool)
„Eesti barokiajastu meistri Christian Ackermanni artefaktide materjaliuuringud”

Sandra Sammler (Tartu Ülikool) „Iru linnamäe kaun- ja teraviljade isotoopanalüüsid”

Magistriõpe

Tea Šumanov (Eesti Kunstiakadeemia)
„Arhitektuurijooniste koopiatüüpide identifitseerimine ja säilitamine Eesti mäluasutustes Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, Viljandi Muuseumi ja Virumaa Muuseumide näitel”

Helene Jõe (Eesti Kunstiakadeemia)
„Pärandiga tegelevate seltside jätkusuutlikkus Rakvere, Haapsalu ja Paide näitel”

Birgit Prik (Tartu Ülikool)
„Ärimudelite analüüs Eesti muuseumite külastuskeskkonna arendamise näitel”

Doktoriõpe

Maris Mändel (Eesti Kunstiakadeemia)
„Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine” 

Villu Kadakas (Tallinna Ülikool)
„Harju- ja Virumaa maakirikute arheoloogiline uurimine. Ehituslik kujunemine ja ruumi kasutus hoone alumises tsoonis”

Magistriõpe

Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia)
"Injekteerimismörtide hindamine ja kasutus Pöide Maarja kiriku näitel"

Lembi Anepaio (Tartu Ülikool)
"Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus"