Arheoloogilise uuringu tegijale

Arheoloogilise uuringu eesmärk on teadusliku info kogumine arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogilisi leide (sh inimluid) sisaldavate ladestuste kohta ning nende tekkimise järjekorra ja seisukorra selgitamine ning vajadusel läbiuurimine. Uuringu käigus tuleb leiud siduda tekkepõhiste (loomulikult ladestunud) pinnasekihtidega.

Kes võib arheoloogilisi uuringuid teha?

Arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks on vajalikud muinsuskaitseameti pädevustunnistus ja ettevõtte majandustegevusteade (MuKS § 68–69). Pädev isik on asjatundja, kes teeb, kontrollib või juhib tööd objektil ja vastutab selle eest ning pädevust tõendatakse pädevustunnistusega.

Pädevustunnistus

Pädevustunnistus tõendab isiku vastavat pädevust ja annab talle õiguse tegutseda märgitud tegevusalal (MuKS § 70). Pädeval isikul on arheoloogiaalane kõrgharidus ja vähemalt nelja-aastane töökogemus valitud erialal. Pädevustunnistust on võimalik taotleda kultuurimälestiste registris ja see väljastatakse viieks aastaks. Taotlemise eeldustega saab tutvuda siin või pöörduda lisainformatsiooni saamiseks Muinsuskaitseameti poole. Mälestise hävitamise või rikkumise korral või muul moel muinsuskaitseseadust rikkudes, näiteks aruannete mitteesitamisel, on võimalik pädevustunnistus kehtetuks tunnistada.

NB! Meeles tasub pidada, et arheoloogilist uuringut võib teha ka teistel mälestiseliikidel – ehitismälestistel (sh parkides), ajaloomälestistel (nt kalmistud), ajaloolises looduslikus pühapaigas ja muinsuskaitsealal. Ehitismälestise uuringute puhul on vajalik vastava täiendkoolituse läbimine. 

Mittesekkuvad uuringud

Mittesekkuvateks uuringuteks loetakse näiteks arhiivi- ja bibliograafiauuringud, mille käigus ei kaevata arheoloogilist kultuurkihti. Mittesekkuvaks uuringuks on ka kaugseire meetoditel maastiku uurimine (ajaloolised fotod, LiDAR-i andmed jmt). Mittesekkuvate uuringute läbiviijal ei ole vaja pädevustunnistust. Kahtluse korral, kas uuringu jaoks on vaja pädevustunnistust või ei, võib enne tööde alustamist konsulteerida Muinsuskaitseametiga. 

NB! Maastikuseire e leire on sekkuv uuring juhul, kui tööde käigus tehakse proovišurfe.
Arheoloogiline uuring Rakveres Püha Mihkli kirikuaias. Foto: Janika Viljat

Arheoloogiline uuring

Muinsuskaitseameti määratud uuringud

Mälestisel või mälestise kaitsevööndis ning arheoloogilisel leiukohal toimuvate ehitus- ja kaevetööde korral määrab Muinsuskaitseamet sageli lisatingimustes arheoloogilised uuringud. Enamasti on uuringute näol tegemist jälgimisega, mis toimub pinnasetöödega samal ajal.

Tartu kaubahoovi müüride puhastamine. Foto: J. Viljat

Mõnikord teostatakse enne suuremahuliste kaevetööde algust ka eeluuringud, mille abil on võimalik saada parem ettekujutus arheoloogilise kultuurkihi ulatusest ja iseloomust, sh kultuurkihi paksusest ja seal sisalduvast leiuainesest. Kui kultuurkiht on mahukas võib jälgimisest või eeluuringust välja kasvada arheoloogiline kaevamine. Viimase viie aasta jooksul (2020–2024) aastal moodustas arheoloogiline jälgimine ca 72 % ja arheoloogiline eeluuring ca 16 % kõigist uuringutest, väljakaevamisi oli ca 7 %.

Uuring teaduslikul eesmärgil

Uuringuid teaduslikul eesmärgil e probleemuuringuid viiakse läbi kindla probleemipüstituse kontrollimiseks või lahendamiseks. Enamasti tehakse probleemuuringute käigus arheoloogilised kaevamised.  Probleemuuringuid viivad enamasti läbi ülikoolid või muud teadusasutused. Sarnaselt teistele uuringuliikidele on vaja enne uuringuid pädeva isiku poolt esitada uuringukava ja uuringuteatis. Uuringukavadele annab esmalt oma tagasiside arheoloogia eksperdinõukogu. 

Viimase viie aasta jooksul on probleemuuringud moodustanud ca 5 % kõigist tehtud uuringutest.

Arheoloogilise uuringu liigid uurimisviisi järgi 

(Kultuuriministri määrus 15.05.2019 nr 25 “Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord”)

  • Arheoloogiline maastikuseire ehk leire 
    Arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil, arheoloogiliste leidude kogumine.
  • Arheoloogiline eeluuring 
    Arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine enne kaeve-, ehitus- ja muid mullatöid. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat.
  • Arheoloogiline jälgimine
    Arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine kaeve-, ehitus- ja muude mullatööde käigus. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat.
  • Arheoloogiline kaevamine
    Täiemahuline või osaline mälestise või arheoloogilise objekti või selle osa arheoloogilisel meetodil läbi uurimine.
  • Ehitusarheoloogiline uuring
    Mattunud või maa peal säilinud rajatise ehitusloo uurimine, sh ehitusetappide välja selgitamine, nende järjekorra kindlaks tegemine ja võimalusel dateerimine, samuti kultuuriväärtusega tarindite, detailide jms kindlakstegemine ning nende säilivuse ja seisukorra selgitamine. Uuringut tehakse eelistatult mittelõhkuvate meetoditega (nt pindade kaardistamine, termopildistamine, georadari uuring), aga vajadusel avangute, sondaažide ja šurfide abil.
  • Allveearheoloogiline uuring 
    Veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi lokaliseerimine, uurimine ja dokumenteerimine. Uurimismeetoditena kasutatakse sukeldumist, sealhulgas allveearheoloogilist kaevamist või tehnilisi vahendeid või seadmeid, mida juhitakse maismaalt või vee pealt (sealhulgas külgvaate ja muud sonarisüsteemid, allveerobotid).
  • Kameraaltööd
    Välitööl kogutud uurimismaterjali läbitöötamine aruande koostamiseks. Selle käigus dateeritakse, kirjeldatakse, ja korrastatakse arheoloogilised leiud ja korraldatakse nende konserveerimine ning ameti määratud leide säilitavale asutusele üle andmine. Vajadusel tehakse kogutud materjali kirjeldamiseks ja dateerimiseks materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs.
Arheoloogiline jälgimine Tallinnas MUBA ehitusel. Foto: J. Viljat

Enne ja pärast uuringut

Uuringukava ja uuringuteatis

Mistahes sekkuva uuringu jaoks koostab pädev isik uuringukava, mille käigus võib pidada nõu Muinsuskaitseametiga. Uuringuid kavandades ja ellu viies tuleb lähtuda minimaalse sekkumise põhimõttest (MuKS § 46). Uuringukavas tuleb selgelt välja tuua uuringute koht, eesmärk, metoodika ja ajakava, vajadusel lisatakse joonised uuringu teostamise kohast ja ulatusest ning muud olulised andmed sõltuvalt uuringu liigist. Võimalusel anda ülevaade ka varasematest uuringutest ja infost ning ajaloolisest taustast. Ära tuleb märkida spetsialistid, keda vajadusel uuringutel kaastakse (näiteks osteoloog, detektoristid) ja ettepanek leide säilitava asutuse osas. Kindlasti mainida, kui uuringut teostab pädeva ja vastutava isiku asemel keegi teine, näiteks arheoloogiatudeng või pädevustunnistuseta arheoloog. Uuringukava koos uuringuteatisega tuleb heakskiidu saamiseks esitada läbi registri vähemalt 10 päeva enne uuringu alustamist. Pärast uuringukava läbi töötamist hindab ametnik, kas uuringukavas kirjeldatu lähtub minimaalse sekkumise põhimõttest, järgib parimaid kaasaegseid praktikaid ning vastab nõuetele. Uuringukava heaks kiitmisel lubatakse ka uuringuteatis. 

NB! Kui uuringu käigus selgub uusi asjaolusid ja muutub uuringu metoodika, tuleb uuringukava uuendada!
NB! Enne uuringu tegemist kontrolli, et sul oleksid olemas kõik vajalikud load ja nõusolekud! Oluline on küsida maaomanikult luba tema maal tööde tegemiseks. Samuti uuri, kas alal ei ole looduskaitseseadusest vm regulatsioonidest tulenevaid kitsendusi.
Leiunimekirja koostamine. Foto: J. Viljat

Nõuded aruandele

Pärast uuringu läbiviimist tuleb koostada uuringuaruanne ja esitada see läbi registri hiljemalt kolme kuu jooksul peale väliuuringu lõppemist. Vajadusel saab aruande tähtaega pikendada, võttes ühendust arheoloogianõunikega, suuremahuliste uuringute puhul on võimalik esitada ka vahearuanne. Uuringu aruanne peab vastama uuringukavas välja toodud eesmärkidele, oluline on ka korrektne vormistus, sh liigendus, keelekasutus ning piltide ja jooniste allkirjad. Aruande juurde käib arheoloogilise uuringu aruande vorm 1. Uuringuaruandes peab kajastuma: 

  • tiitelleht;
  • aruande vorm 1;
  • uuringu põhjused, eesmärgid ja metoodika. Kas ja miks oli muudatusi uuringukavas kirjeldatust?
  • uuringu asukoht, tulemused, sh paiksete nähtuste, konstruktsioonide ja profiilide kirjeldused ja paiknemine;
  • leiunimekiri, kui leide oli;
  • fotod ja joonised;
  • kokkuvõte ja edasiste tegevuste ettepanekud/kirjeldus (edasiste uuringute vajadus, hinnang kultuurkihi olemuse või rikkumise osas vms). Kui uuringu käigus saadakse täiendavat informatsiooni kaitse all oleva mälestise piiride osas või uue muistise kohta, siis tuua välja ettepanek piiride muutmiseks või uue muistise kaitse alal võtmiseks (sh markeerida maa-ala ulatus). 

Ametnik vaatab aruande kätte saamisel läbi, küsimuste või eespool välja toodud nõuetega vasturääkivustel saadetakse see täiendamiseks tagasi. Nõuete vastavusel kiidetakse aruanne heaks. 

Uuringute tellijal on õigus taotleda uuringukulude hüvitamist. Uuringute hüvitamise kohta saab lähemalt lugeda siin. Sellisel juhul on aruande vormistamise kiirus oluline – tellija ei saa hüvitist kui uuringuaruanne ei ole heaks kiidetud. Uuringukulude hüvitamist saab suuremate uuringute puhul taotleda ka vahearuande alusel.

Kontakt

Janika Viljat

arheoloogiliste uuringute nõunik

Viimati uuendatud 12.03.2026

open graph imagesearch block image