Millised on meie kunstimälestised?
Eestis on kunstimälestisena riikliku kaitse alla võetud ligikaudu 13 300 objekti. Tegu on kõige arvukama mälestiste liigiga, millest suurema osa moodustavad sakraalobjektid. Nende hulka kuulub nii kirikute sisustust, näiteks altareid, kantsleid, altarimaale, ikoone ja ikonostaase, kui ka mitmesuguseid kirikutarvikuid armulauakarikatest ja küünlajalgadest lühtrite ja oreliprospektideni.
Kirikuvara kõrval on kunstimälestistena kaitse all ka mitmesugused tarbeesemed ning kujutava ja monumentaalkunsti teosed. Uuemad kaitse alla võetud objektid on Kaarel Kurismaa installatsioon „Tallinna trammi-objekt“ ja Leonhard Lapini arhitektoonid Pärnus.
Millistel tingimustel tunnistatakse objekt kunstimälestiseks või arvatakse riikliku kaitse alt välja?
Igaühel on õigus esitada Muinsuskaitseametile põhjendatud ettepanek võtta objekt riikliku kaitse alla. Mälestiseks tunnistamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
Objekti kunstimälestiseks tunnistamise ehk riikliku kaitse alla võtmise eeldus on, et see objekt esindaks Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Selle hindamiseks on määrusega „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ kehtestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid ja iga mälestise liigi kohta eraldi kriteeriumid.
Mälestiseks tunnistamise, mälestiseks olemise muutmise ning mälestiste hulgast väljaarvamise protsess on täpsemalt lahti kirjutatud muinsuskaitseseaduses.
Kust leida teavet kunstimälestiste kohta?
Kõik Eesti kunstimälestised on kirjas kultuurimälestiste registris. Seal saab teha päringuid mälestise liigi, asukoha ja aadressi või katastriüksuse tunnuse järgi ning otsida objekte mälestise registreerimisnumbri või nime alusel.
Kontakt
Jüri-Martin Lepp
kunstipärandi nõunik
Signe Friedenthal
kunstipärandi nõunik
Viimati uuendatud 10.09.2025
