Muuseumide kiirendi

Toetust võib taotleda muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sõnastatud definitsioonile.

Taotleja peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

• taotlejal ei ole riigi ees maksu- ega maksevõlga või see on ajatatud;
• taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
• taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
• juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi taotlejal olla tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
• püsinäituse loomise projektile toetuse taotlemise korral suudab taotleja tasuda määruses nimetatud omafinantseeringu ja projekti mitteabikõlblikud kulud;
• taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
• taotlejal ei ole toetuse andja ees muid täitmata kohustusi;

• taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud külastajatele avatud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamise tähtpäeva;
  [RT I, 05.09.2025, 9 - jõust. 08.09.2025];

• taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks pakutavate teenuste ligipääsetavuse kirjelduse;
  [RT I, 05.09.2025, 9 - jõust. 08.09.2025];

• taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted.

Toetust antakse projektile, mis aitab muuseumikogemust parandada ning mille raames tehakse vähemasti ühte allpool toodud tegevust:

• luuakse püsinäitusi;
• tehakse teostatavus- ja tasuvusanalüüse;
• viiakse ellu turundus- ja/või arendustegevusi, mis aitavad suurendada külastajate arvu ja selle tulemusena ka muuseumi omatulu;
• parandatakse muuseumide ligipääsetavust ja näituste regionaalset kättesaadavust.

Suuremahuliste püsinäituste loomise projekte toetatakse kokku kuni 60% ulatuses kogu taotlusvooru eelarvest. Suuremahuline püsinäitus on näitus, mille üldmaksumus on vähemalt 65 000 eurot.

Ühte taotlusvooru saab muuseum esitada ainult ühe projekti, erandiks on need muuseumid, millel on mitu külastuskohta. Toetust ei anta projektile, mis on enne taotluse esitamist juba ellu viidud.

Abikõlblikkuse periood on teostatavus- ja tasuvusanalüüside puhul 1. jaanuar 2026 – 31. detsember 2026. Püsinäituste, turundus- ja/või arendustegevuste ning ligipääsetavuse projektide puhul 1. jaanuarist 2026 – kuni 31. detsembrini 2027. Tuleb arvestada, et toetust ei anta projektile, mis on enne taotluse esitamist juba tehtud.

Toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ühe projekti kohta. Erandiks on need projektid, mille raames parandatakse muuseumide ligipääsetavust ja näituste regionaalset kättesaadavust — nende puhul on toetuse minimaalne summa 1000 eurot ühe projekti kohta.

Püsinäituse loomise projekti puhul moodustab toetus kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu avaliku sektori panust. Teiste projektide puhul võib toetus moodustada kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. Püsinäituse loomise projekti omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusega ei hüvitata. Seega, vähemalt 20% püsinäituse loomise projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma vahenditest, mis ei ole saadud riigilt, kohalikult omavalitsuselt ega Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidest tagastatava või tagastamatu toetusena. Täpsed tingimused on kirjas kultuuriministri määruses „Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord“.

Taotlus tuleb esitada esindusõiguslikul isikul või selleks volitatud isikul Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas, kasutades elektroonilist projektitoetuse vormi.

2026. aasta taotlusvoor avaneb eeldatavalt 1. oktoobril 2025. 

Taotlusi hinnatakse nelja kriteeriumi alusel, mille kohta saab lähemalt lugeda hindamismetoodikast.

2026. aasta taotlusvooru taotlusi hindab hindamiskomisjon, mille koosseisu kuuluvad 9. septembri seisuga järgmised isikud:

• Mirjam Rääbis – juhataja, Muuseumide ja kunstipärandi osakond, Muinsuskaitseamet;
• Tarvi Sits – projektijuht, Muinsuskaitseamet;
• Mirjam Krull –  muuseumivaldkonna spetsialist, Muinsuskaitseamet;
• Anu Viltrop – tegevjuht, MTÜ Eesti Muuseumiühing;
• Mari Puuram – ligipääsetavuse alase huvikaitse nõunik, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ.

Füüsilise ruumi edendamisel hinnatakse liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadustega arvestamist (nt liikumisteed, objektide kõrgused, silmuskontuur ehk silmusvõimendi, kontrastsus, juhtteed).

Sisu lahendused ligipääsetavuse vaates: viipekeeletõlke tagamine, subtiitrid, lihtsasse keelde toimetamine, universaalsed lahendused.

Näide: Muinsuskaitsealal asuv muuseum plaanib esitada arendustegevuste all taotluse, mille raames luuakse muuseumisse uue otstarbega ruum. Täna on selle muuseumi kõigis hoonetes treppide ja kitsaskohtade tõttu ligipääs raskendatud ning ligipääsetavuse tagamine ei ole eelarve seisukohast võimalik, kuna maksumus ületab mitmekordselt kiirendi projekti enda maksumuse. Määruses on välja toodud, et mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul ei pea hoone füüsiline ligipääsetavus olema projekti tegevuste osa, kui see ei ole muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt võimalik või kui selleks vajalik kulu ületab projekti muude tegevuste rahalise kogumahu. Selle projekti puhul ei ole võimalik kogu muuseumis füüsilist ligipääsetavust tagada, AGA uue ruumi välja ehitamisel peavad nad arvestama nii liikumis-, nägemis- kui ka kuulmispuudega inimeste vajadustega (nt liikumisteed, objektide kõrgused, viipekeeletõlke tagamine või subtiitrid, kontrastid, juhtteed, lihtsas keeles tekst jne).

Mõne teise projekti puhul, kus samuti ei ole võimalik täies ulatuses füüsilist ligipääsetavust tagada (muinsuskaitse eritingimustest või projekti eelarvest lähtuvalt), siis peaks olema liikumispuudega inimesel võimalus muuseumi teenuseid muul moel kogeda. Väga oluline on see, et lahendused oleksid võimalikud sisukad. Näiteks, kui liikumispuudega inimene ei saa teisele korrusele näitust vaatama minna ning see on osa tervik-kogemusest, siis peaks selle kogemuse ka temani tooma. Siin peate ise küsima, milline on sisukas lahendus, kas audiogiid, paberil välja toodud info, virtuaalreaalsus või hoopis midagi muud.

Need muuseumid, mis ei ole täna füüsiliselt ligipääsetavad ning ei ole mälestised ega asu muinsuskaitsealal, peavad projekti iseloomust olenevalt leidma parima lahenduse, kuidas ligipääsetavust tagada. Kui projekti raames luuakse uus ajutiste näituse saal või tegelustuba, siis peab olema füüsiline ligipääs tagatud nii seal ruumis kui ka ruumi sisenemiseks.