Uuringuid võib määrata näiteks hoone konstruktsioonide tehnilise seisukorra või kultuuriväärtuslike detailide kaardistamiseks, erinevate viimistluskihtide või arheoloogilise kultuurkihi kindlakstegemiseks ja uurimiseks. Uuringu vajaduse, ulatuse ja liigi määrab Muinsuskaitseamet või halduslepinguga volitatud asutus lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ja mahust.
Uuringuid võib määrata järgmistel juhtudel:
-
mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ümberehitamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks;
-
ehitusprojekti või tegevuskava (vallasmälestise puhul) koostamiseks;
-
arheoloogiamälestisel, selle kaitsevööndis või arheoloogilises leiukohas kaevetööde ja muude pinnase teisaldamise või selle juurdeveoga seotud tööde tegemiseks olulise teabe saamiseks;
-
arheoloogilise leiu, leiukoha või kultuurkihi kahjustamise ärahoidmiseks;
-
keskkonnamõju hindamise käigus kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogilist kultuurkihti;
-
sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis enne seal ehitama hakkamist, sinna rajatise või seadmestiku paigaldamist või seal muu tegevuse kavandamist, mis võib ohustada veealuse kultuuripärandi säilimist.
Olulise teabe väljaselgitamiseks tehtavad uuringud:
-
arhiivi- ja bibliograafiauuringuga saadakse ülevaate uuritava objekti kohta leiduvatest kirjalikest allikatest;
-
ehitusuuringuga selgitatakse välja uuritava objekti ehitamise etapid, väärtuslikud tarindid ja detailid ning hinnatakse nende seisukorda;
-
viimistluskihtide uuringuga dokumenteeritakse varasemad viimistluskihid, näiteks maalingud ja tapeedid;
-
mõõdistamise teel tehakse kindlaks uuritava objekti skemaatilised ja detailsed arhitektuursed või ehitusarheoloogilised parameetrid;
-
ehitise tarindite uuringuga hinnatakse objekti seisukorda ja kahjustusi;
-
pargi või kalmistu uuringu ja puistu dendroloogilise inventeerimise käigus selgitatakse välja väärtuslikud maastikuelemendid ja hinnatakse puittaimestiku seisukorda;
-
arheoloogilise, sealhulgas allveearheoloogilise uuringuga tehakse kindlaks uuritaval alal leiduvad kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht;
-
materjaliuuringu ja loodusteadusliku analüüsiga uuritakse materjali seisukorda, omadusi, päritolu ja vanust;
-
ekspertiisiga selgitatakse välja uuritava objekti või selle osa seisukord ja säilivus.
Uuringut võib teha teaduslikul eesmärgil.
Kes võib uuringu läbi viia?
Eristatakse sekkuvaid ja mittesekkuvaid uuringuid.
Sekkuva uuringuna käsitletakse sellist uuringut, mille korral mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist käsitsetakse nii, et selle materjali või ilmet muudetakse. Sekkuv on näiteks ehitise tarindite uuring, mille käigus avatakse konstruktsioone, et selgitada välja kahjustuse ulatus. Arheoloogilise uuringu puhul käsitletakse sekkuvana maastikuseiret (leire), eeluuringut, kaevetööde arheoloogilist jälgimist ja arheoloogilist kaevamist ning tehniliste vahendite (näiteks sonarisüsteemid, allveerobotid) abil ja sukeldumise teel tehtud allveearheoloogilist uuringut. Sekkuva uuringu võib läbi viia ainult pädev isik uuringukava alusel.
Mittesekkuvad uuringud on arhiivi- ja bibliograafiauuringud ning mõõdistamine, mõnel juhul ka ehitusuuring. Mittesekkuva uuringu läbiviijal ei ole vaja pädevustunnistust.
Mis tahes uuringuid kavandades ja ellu viies tuleb lähtuda minimaalse sekkumise põhimõttest. Pärast uuringu läbiviimist tuleb koostada uuringuaruanne, järgides vastavas valdkonnas kasutatavat sõnastustava, allikmaterjalidele viitamise põhimõtteid, ühtset kirjutamisviisi ja keelelist korrektsust.
Mittesekkuvaid uuringuid võib läbi viia igaüks, kuid kahtluse korral soovitame alati kasutada professionaali abi. Kultuurimälestiste registrist leiab ülevaate kõigist majandustegevuse teadetest ja pädevustunnistusega spetsialistidest ning nõu saab küsida ka oma maakonna nõunikult.
Uuringukava, uuringuteatis ja uuringute hüvitamine
Sekkuva uuringu jaoks koostab pädev isik uuringukava, mille käigus võib pidada nõu Muinsuskaitseametiga. Uuringukava koos uuringuteatisega tuleb heakskiidu saamiseks esitada Muinsuskaitseametile hiljemalt kümme päeva enne uuringu alustamist. Teatise esitamise kohta saab lähemalt lugeda siit.
Uuringukavas tuuakse välja uuringu eesmärk, kirjeldatakse uuringu meetodeid ja ajakava, vajaduse korral lisatakse uuringu teostamise kohti ja ulatust kajastavad joonised ning sõltuvalt uuringu liigist muud olulised andmed. Uuringukava koostamine ei ole nõutav vallasmälestise uurimisel, kui see on konserveerimise või restaureerimise osa ning sisaldub konserveerimise või restaureerimise tegevuskavas.
Uuring tuleb dokumenteerida ja tehtud tööde kohta esitada Muinsuskaitseametile kolme kuu jooksul pärast uuringu lõppemist aruanne.
Uuringu tellijal on õigus taotleda uuringukulude hüvitamist. Uuringute hüvitamise kohta saab lähemalt lugeda siit.
Kontakt
Reelika Niit
eritingimuste peaspetsialist
Viimati uuendatud 27.02.2024
