Veealused mälestised

Veealune mälestis on ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega objekt, näiteks uppunud veesõiduk, vee alla jäänud muistne elupaik või sadamarajatis. Veealune mälestis on ainulaadne ajalooallikas, mis koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega annab meile väärtuslikku informatsiooni möödunud aegade sündmuste ja eluolu kohta.

Veealuse mälestise kaitse peamine eesmärk on tagada selle säilimine algsel asukohal.

Oluline on vähendada inimtegevusega kaasnevat negatiivset mõju ning vältida veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis selliseid tegevusi, mis võiksid kahjustada mälestise säilimist. Sellised tegevused on ankurdamine, traalimine, süvendamine, tahkete ainete kaadamine ja hoolimatu sukeldumine.

Eeldatavasti 17. sajandil uppunud purjeks, mis lebab Uusmadala ja Naissaare vahel merepõhjas.
Eeldatavasti 17. sajandil uppunud purjeks, mis lebab Uusmadala ja Naissaare vahel merepõhjas.
2010. aasta augustis Eesti Mereväe poolt lokaliseeritud miinitraaleri HMS Gentian.
2010. aasta augustis Eesti Mereväe poolt lokaliseeritud miinitraaleri HMS Gentian.

Millised on meie veealused mälestised?

Kõige arvukama osa veealustest mälestistest moodustavad laevavrakid, millest valdav osa on kaitse alla võetud arheoloogiamälestisena. Laevahukukohad koosnevad laeva enda jäänustest, lastist, sisustusest, tarbeesemetest ja meremeeste isiklikest asjadest, mis moodustavad vraki leiukohale iseloomuliku arheoloogilise kultuurkihi. Lisaks veesõidukite vrakkidele on merealal mälestistena säilinud sadama- ja lautrikohti ning siseveekogudes vee alla jäänud muistseid elupaiku ja sillakohti.

Veealuste mälestiste kohta leiab teavet kultuurimälestiste registrist.

Eesti vetes toimunud laevahukkude kohta leiab teavet vrakiregistrist.

Millistel tingimustel võetakse veealune kultuuriväärtusega objekt riikliku kaitse alla?

Veealune kultuuriväärtusega asi tunnistatakse kas ajaloo-, arheoloogia- või ehitismälestiseks vastavalt sellele, millise mälestise liigi riikliku kaitse eelduse hindamiskriteeriumitele see vastab.

Igaühel on õigus teha ettepanek võtta objekt kultuurimälestisena kaitse alla. Mälestiseks tunnistamisel ja mälestiseks olemise lõpetamisel lähtutakse muinsuskaitseseadusest.

Kujutis 17. sajandist pärit purjekast, mis lebab 60 meetri sügavusel mere põhjas
Kujutis 17. sajandist pärit purjekast, mis lebab 60 meetri sügavusel mere põhjas
Sukeldumine Saaremaa lähistel Undva ninast loodes lebava miinitraaler HMS Gentiani vrakile.
Sukeldumine Saaremaa lähistel Undva ninast loodes lebava miinitraaler HMS Gentiani vrakile.

Mälestisele sukeldumine

Veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndis võib sukelduda Muinsuskaitseameti väljastatud sukeldumisloa alusel või majandustegevuse raames tegutseva sukeldumisteenust pakkuva ettevõtja juhendamisel.

Mälestisele sukeldumine:

  • sukeldumisloa alusel võib mälestisele sukelduda üksnes loa omaja;

  • pädevustunnistuse alusel võib kaasa võtta ka teisi sukeldujaid;

  • veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse sukeldumisest tuleb teavitada Muinsuskaitseametit kultuurimälestiste registri kaudu.

Sukeldusmisloa taotlemise kohta saab lähemalt lugeda sukeldusmislubade veebilehelt. Sukeldumisloaga seotud nõuded ning mälestisele sukeldumise koolituse pakkujale esitatavad nõuded ja sukeldumisest teavitamise korra leiab Riigi Teatajast.

Kontakt

Maili Roio

allveearheoloogia nõunik

Viimati uuendatud 29.02.2024

open graph imagesearch block image