Millised on meie ajaloomälestised?
Eestis on ajaloomälestisena kaitse all ligikaudu 1300 objekti.
Ajaloomälestised on väga eriilmelised ja peegeldavad Eesti ajaloo erinevaid tahke.
Ajaloomälestised on pärit eri ajastutest ja ka nende kasutusotstarve varieerub. Nende hulka kuuluvad ajaloolist väärtust omavad ehitised, monumendid, mälestusmärgid, piirikivid, kalmistud ja kirikuaiad, üksikisikute hauad, lahinguväljad, sõjahauad, rahvapärimuslikud kohad ning rannalautrid.
Kõik ajaloolist väärtust omavad objektid ei ole siiski riikliku kaitse all. Säilitamisväärset ajaloopärandit on oluliselt rohkem ja seda on võimalik kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil tehtavate planeeringutega.
-
Eesti riigi tekkega seotud hooned, kus on toimunud Eesti ajaloos olulised sündmused või paiknenud valitsus ja Riigikogu (nt hoone, kus sõlmiti Tartu rahu)
-
Hooned, kus on tegutsenud esimesed kultuurilooliselt olulised asutused (teatrid, muuseumid, trükikojad jms)
- Esimesed kogukonna kultuurilise või majandusliku ühistegevuse korras rajatud seltsimajad, ühistute hooned jms (nt Väike-Maarja seltsimaja)
- Koolihooned kuni 1918. aastani, kui koolihoonete rajamine oli kogukonna ühine ettevõtmine (nt Palamuse kihelkonnakooli hoone), samuti esimeste Eesti kõrgkoolide peahooned
- Hooned, mis on seotud Eesti ajaloos silmapaistvat osa etendanud isikutega (nt Ants Laikmaa kodutalu)
-
Enne 1940. aastat püstitatud monumendid ja mälestusmärgid, sh vabadussõja mälestussambad, mis on püsinud oma algsel asukohal. Monumendid ja mälestusmärgid annavad informatsiooni ühel või teisel ajajärgul mälestamisväärseks peetu kohta ning kajastavad Eesti monumentaalkunsti arengut
- Taastatud vabadussõja mälestussambad. Eesti iseseisvuse eest langenutele püstitatud mälestusmärgid kannavad endas mälestust ka taasiseseisvumise ajal toimunud ühiskondlikest protsessidest
-
Enne 1940. aastat rajatud kirikuaiad (varaseimad 13. sajandist), kus on säilinud kirikuaiale iseloomulikud ajaloolised rajatised, haljastuselemendid ja hauatähised
-
Kalmistud, mis on rajatud pärast 1772. aastat, kui kehtestati kirikutesse ja kirikuaedadesse matmise keeld, ja enne 1940. aastat. Kalmistud kannavad endas informatsiooni kalmistukultuuri arengu eri etappide kohta läbi mitme sajandi
-
Eesti ajaloos olulist rolli mänginud haridus-, kultuuri-, majandus-, teadus- ja riigitegelaste hauad
-
Vabadussõjas langenute ühised matmispaigad
-
20. sajandil Eesti ajaloos olulist rolli mänginud sõdade, s.o vabadussõja ja teise maailmasõja lahingute toimumise paigad: vabadussõja Paju lahingukoht ja teise maailmasõja Sinimägede lahingukoht
Meridiaanikaare mõõtmise raames Friedrich Georg Wilhelm Struve juhendamisel 1827. aastal mõõdetud Simuna–Võivere baasijoone otspunktid, üks Simunas ja teine Võiveres, on koos Tartu tähetorniga kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja (ühe osana kümne riigi ühisest pärandist) ja võetud ajaloomälestistena riikliku kaitse all
Millistel tingimustel tunnistatakse objekt ajaloomälestiseks või arvatakse riikliku kaitse alt välja?
Igaühel on õigus esitada Muinsuskaitseametile põhjendatud ettepanek võtta objekt riikliku kaitse alla või riiklik kaitse lõpetada.
Mälestiseks tunnistamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
Objekti ajaloomälestiseks tunnistamise ehk riikliku kaitse alla võtmise eeldus on, et see objekt esindaks Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Selleks peab objekt vastama kultuuriministri määrusega „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ kehtestatud riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ja ühtlasi ajaloomälestiste kriteeriumitele.
Objekti võib ajaloomälestiste hulgast välja arvata siis, kui mälestis ei vasta enam riikliku kaitse eeldusele, on sõjahaud sõjahaudade kaitse seaduse alusel, on teise mälestise lahutamatu osa, on tehniliselt halvas seisundis ja selle parandamine kahandaks oluliselt selle autentsust või mälestis on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud.
Mälestiste hulgast väljaarvamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
Mälestiseks tunnistamise, mälestiseks olemise muutmise ning mälestiste hulgas väljaarvamise protsess on täpsemalt lahti kirjutatud muinsuskaitseseaduses.
Kust leida teavet ajaloomälestiste kohta?
Kõik Eesti ajaloomälestised on kirjas kultuurimälestiste registris. Seal saab teha päringuid mälestise asukoha, aadressi või katastriüksuse tunnuse järgi ning otsida objekte mälestise registreerimisnumbri või nime alusel.
Kontakt
Ilme Mäesalu
ajaloomälestiste nõunik
Viimati uuendatud 29.02.2024
