Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla üksikud puud, metsad või puuderühmad, allikad, jõed ja ojad ning mitmesugused maastikuvormid, nagu kivid, künkad, orud ja pangad.
Suur osa Eesti looduslikest pühapaikadest on kaitse all ka arheoloogiamälestistena, kuna nende alal leidub arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurkihti.
Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on selle paigaga seotud suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb selle paiga pühakspidamisest, sealsest ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestise liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid. Paljud neist on kasutusel tänapäevani.
Eesti arhiiviallikates on andmeid ligikaudu 3000 loodusliku pühapaiga kohta, neist 559 on muinsuskaitse all ning umbes 90 on üksikobjektidena looduskaitse all.
Looduslike pühapaikade inventuur
Osa looduslikke pühapaiku on kaardistamata ning teave nende kohta ei ole maakasutuse muudatusi planeerivatele asutustele ja maaomanikele alati kättesaadav.
Kõikide säilinud looduslike pühapaikade kaardistamiseks on käimas üle-eestiline inventuur. Selle eesmärk on teha ühtse metoodika alusel kogu Eesti ala hõlmav looduslike pühapaikade alusuuring, et saada ülevaade meie pühapaikade arvust, säilimisest ja olemusest.
Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Kultuurkapitali toel jõutud arhiiviandmete põhjal inventeerida looduslikud pühapaigad ajaloolisel Harjumaal (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa), Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas, ajaloolisel Läänemaal, Hiiumaal ja Vormsil ning Pärnumaal. 2022. aastal inventeeriti Tarvastu, Helme ja Sangaste kihelkond. 2023. aastal tehti inventuur Karula, Rannu, Rõngu ja Rõuge kihelkonnas, seda ettevõtmist toetas ka sihtasutus „EÜS 100 aastat”. 2024.–2025. aastal tehakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel inventuur viies Ida-Saaremaa kihelkonnas.
Looduslike pühapaikade arengukava
Visioonidokument „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020” koostati Kultuuriministeeriumi algatusel koostöös Muinsuskaitseametiga. Arengukava koostamisse olid kaasatud ka Keskkonnaministeerium ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid.
Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on teatud piirkonna rahva või kogukonna jaoks eriline vaimne tähendus.
Arengukava hõlmas ajavahemikku 2015–2020 ning oli jätkuks aastatel 2008–2012 rakendatud arengukava esimesele perioodile. Selle dokumendi koostamise lähtekohaks oli vajadus tegeleda looduslike pühapaikade kui eraldiseisva pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega. Arengukavas ettenähtud tegevused jätkuvad seni, kuni need on lõpule viidud.
Millistel tingimustel tunnistatakse looduslik pühapaik mälestiseks või arvatakse riikliku kaitse alt välja?
Igaühel on õigus esitada Muinsuskaitseametile põhjendatud ettepanek võtta looduslik pühapaik riikliku kaitse alla või riiklik kaitse lõpetada. Riikliku kaitse andmise eeldus on, et pühapaik esindaks Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Selleks peab objekt vastama kultuuriministri määrusega „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ kehtestatud riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ja ühtlasi ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele.
Looduslikele pühapaikadele riikliku kaitse andmise hindamisel on oluline roll pühapaikade inventuuri ja alusuuringute tulemustel. Nii inventeerimistulemuste rakendamisel kui ka muudes looduslikke pühapaiku puudutavates küsimustes annab Muinsuskaitseametile soovitusi ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.
Mälestiseks tunnistamise, mälestiseks olemise muutmise ning mälestiste hulgast väljaarvamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
Kust leida teavet looduslike pühapaikade kohta?
Riikliku kaitse all olevate looduslike pühapaikade kohta leiab teavet kultuurimälestiste registrist. Seal saab teha päringuid mälestise liigi, asukoha ja aadressi või katastriüksuse tunnuse järgi ning otsida objekte mälestise registreerimisnumbri või nime aluse. Mälestise juures oleva lingi kaudu saab avada selle asukoha Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduses.
Kõik kaardistatud looduslikud pühapaigad on koondatud Maa-ameti looduslike pühapaikade kaardirakendusse.
Ristipuude ja -metsade kohta (neid on eelkõige Lõuna-Eestis) leiab teavet Maa-ameti ristipuude kaardirakendusest.
Looduskaitse all olevate looduslike pühapaikade saab teavet Keskkonnaagentuuri kodulehelt üksikobjektide seast.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 10.03.2026
