Pärandhoonete restaureerimise ja ehitamise põhimõtted

Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat hoonet restaureerides või ümber ehitades on peaosaline ajalooline hoone – tegevusi ja muudatusi kavandades peame silmas, et omaniku soovide elluviimisel säiliksid hoone väärtused.

Iga hoone ja juhtum on eripärane ning plaanid ja soovid kaalutakse koostöös omanikuga läbi, kuid on rida põhimõtteid, millest muinsuskaitsealuste hoonete puhul üldjuhul lähtume. Allpool toodud loetelus on kirjas esmane sissevaade peamistesse restaureerimise ja ehitamise põhimõtetesse.

  • Mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete restaureerimisel ja ehitamisel kasutatakse võimaluse korral algupäraseid materjale ning traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid, mis aitavad hoida ajaloolise hoone autentsust. Pika aja vältel tõestanud lahendused on kauakestvad ning kvaliteetsed ning aitavad tõsta ka kinnisvara väärtust.

  • Olemasolevate väärtuslike konstruktsioonide ja detailide säilitamine – ajalooliste hoonete väärtuslikeks konstruktsioonideks ja detailideks on näiteks katusekonstruktsioon, korstnad, seinad, fassaadidekoor, uksed, aknad, põrandad, ahjud jne. Ajaloolised konstruktsioonid ja detailid peegeldavad omaaegseid töövõtteid ja materjalikasutust. Ajaloolised konstruktsioonid ja detailid loovad hoonele iseloomuliku eripära ning nende säilitamine ja taastamine aitab seda hoida. Lisaks aitab olemasoleva säilitamine ja (taas)kasutamine hoida keskkonda. Aeg on näidanud, et autentsemalt säilinud ja taastatud hooned on ka kinnisvaraturul suurema väärtusega.

  • Katusekonstruktsioon – ajaloolise katusekonstruktsiooni säilitamine, tehes vajadusel halvas seisukorras piirkondades proteesimised või asendused kvaliteetse puitmaterjaliga. Ajalooline konstruktsioon on näide omaaegsest materjalikasutusest, töövõtetest. Materjalid, mis on säilinud tänapäevani, on kõrge kvaliteediga.

  • Katuseharja ja -räästa kõrgus – hoone ajalooliste konstruktsioonide ja proportsioonide hoidmine, et säiliks hoone iseloomulik välisilme. Katuse tõstmisega kaasnevad reeglina ka probleemid, mida on keeruline lahendada (nt räästakarniisi sõlm).

  • Katusekate – katusekatte asendamisel paigaldada katusele algupärane katusekate või kui selle kohta info puudub, siis lähtuda hoone tüübist ja ehitusaegsetest analoogidest. Algsest lahendusest või analoogiatest lähtuv lahendus aitab hoida ajaloolise hoone tõetruud lahendust.

Posti 13, Viljandi. Foto: Martin Siplane
Posti 13, Viljandi. Foto: Martin Siplane
Tolli 4, Kuressaare. Foto: Valmar Voolaid
Tolli 4, Kuressaare. Foto: Valmar Voolaid
  • Katuseaknad – minimaalselt vajalik arv katuseaknaid vähem vaadeldavale katuseküljele, kui see on hoone kasutusevõtmiseks hädavajalik, v.a hoonetel, mille katusepind on säilinud autentselt ning mis on olulistest vaatesektoritest hästi vaadeldavad.
  • Vintskapid/uugid – uusi/lisa vintskappe ja uuke võib kavandada üldjuhul vähem vaadeldavale katuseküljele, kui see on hoone kasutusevõtmiseks hädavajalik või kui vintskapid/uugid on piirkonna ajaloolistele hoonetele omased. V.a hoonetele, mille katusepind on säilinud autentselt ning mis on olulistest vaatesektoritest hästi vaadeldavad. Erineva arhitektuurikeelega väljaehitisi katuse ühele küljele kavandada ei ole lubatud, kuna see muudab katusemaastiku kirjuks ning ei ole ajalooliselt tõetruu lahendus. Sõltuvalt hoonest ja kavandatavatest eesmärkidest võivad vintskapid olla kas ajaloolise või tänapäevase arhitektuurse lahendusega. Sobivaimad variandid selgitatakse välja koostöös omaniku ja/või arhitektiga.
  • Päikesepaneelid/integreeritud päikeseelementidega katusekate – päikesepaneelide paigaldamine on lubatud juhul, kui need saab paigaldada varjestatult (nt parapeti taha) või vähem vaadeldavatele külgedele (reeglina hoovipoolsed katuseküljed). Kavandatava lahenduse puhul on oluline, et see oleks võimalikult väikese visuaalse mõjuga. Integreeritavate päikeseelementidega katusekate on üldjuhul lubatud, v.a nn sümbolhoonetel.
  • Tehnoseadmed – Hoone tehnosüsteemide uuendamisel ja/või rajamisel ei tohi rikkuda hoone välisilmet ega väärtuslikke detaile-tarindeid interjööris. Kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamine mälestise katusele või fassaadidele muudab hoone välisilmet ja võib tekitada kahjustusi. Probleeme põhjustavad üldjuhul pidev vibratsioon, mis võib nõrgestada konstruktsioone ja tekitada pragusid, samuti seadmelt tilkuv sademe- ja kondensatsioonivesi, mis võib põhjustada fassaadi ning konstruktsioonide märgumist ja ulatuslikumaid niiskuskahjustusi. Seetõttu tuleb seadmete välisosad paigaldada võimalikult varjatud kohta, hoonest eraldiseisvale konstruktsioonile ning varjestada, ühendustorud viia hoonesse võimalusel läbi sokli. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutada võimalusel olemasolevaid korstnaid ja läbiviike, ventilatsioonirestid paigaldada hoonega arhitektuurselt sobivalt ja viisil, mis ei muuda oluliselt hoone välisilmet. 

Fassaadiviimistlus ja soojustamine

Krohvitud fassaad – säilinud algupärane/ajalooline krohv säilitada kui ajalooliselt väärtuslik viimistluskiht, parandused teha olemasoleva krohviga sarnase koostisega krohviga, et tagada ühtlane ja püsiv tulemus.

Kui algupärane/ajalooline krohv on halvas seisukorras, siis on oluline krohvida hoone algupärase/ajaloolise krohviga sarnase krohviga, sh restaureerida fassaadidekoor (nt karniisid, avade ümbruse kujundus jms), et taastada hoone ajalooline ilme.

Kui olemasolev krohv ei ole väärtuslik ning puudub fassaadidekoor, on lubatud see asendada termokrohviga. Krohvikihi lisamisel on oluline, et selle tulemusel ei muutuks hoone välisilme ja proportsioonid. Termokrohvi lubamine sõltub hoone muinsuskaitselistest väärtustest.

Fassaadi välispidine lisasoojustamine ei ole lubatud, kui säilinud on algupärane krohviviimistlus ning dekoor, kuna see ei taga hoone välisilme säilimist ning ei taga detailide eksponeerimist

Fassaadi välispidine lisasoojustamine on vähesel määral lubatud juhul, kui hoonel puudub fassaadidekoor või dekoori on võimalik taastada ning hoone proportsioonid (räästas, sokkel) seda võimaldavad.

Fassaadi välispidine lisasoojustamine soovitud mahus on võimalik juhul, kui hoone proportsioone on võimalik taastada (katusetarind ei ole väärtuslik või on lubatud selle soojustamine pealtpoolt, avatäiteid on võimalik nihutada, sokkel on krohvitud, fassaadidekoor puudub).

Posti 24, Viljandi. Foto: Kärt Petser
Posti 24, Viljandi. Foto: Kärt Petser
Keila-Joa suvemaja nr 4. Foto: Martin Siplane
Keila-Joa suvemaja nr 4. Foto: Martin Siplane
  • Tellis- või paekivifassaad – fassaadi välispidine lisasoojustamine ei ole lubatud, kuna see eeldab väärtusliku seinaviimistluse kinnikatmist ning selliselt ei säili hoonele iseloomuliku välisilme ja proportsioonid.
  • Puitlaudisega fassaad – algupärane puitlaudis ja fassaadidekoor tuleb tavaliselt seinalt eemaldamata säilitada ja korrastada. Laudise eemaldamisel hävib tihti suur osa materjalist. Halvas seisukorras lauad asendada algupärase laudise koopiaga, et taastada hoonele ajalooliselt iseloomulik lahendus.
  • Väga halvas seisukorras algupärase laudise ja fassaadidekoori võib eemaldada, säilitades ja taaskasutades võimalusel algupäraseid detaile, uus laudis ja dekooriosad valmistada olemasolevate koopiatena, et taastada hoone välisilme ja iseloomulik detailirikkus.
  • Hoone seinu on lubatud soojustada vähesel määral (sh distantsliist, tuuletõke), kui laudise eemaldamine on möödapääsmatu ning hoone lahendus võimaldab hoone proportsioonide minimaalset muutmist.
  • Hoone seinu on lubatud soojustada, kui laudise eemaldamine on möödapääsmatu ning hoone lahendus võimaldab proportsioonide taastamist (räästas, avatäidete paiknemine, sokkel).

Avatäited

Aknad – algupärased või väärtuslikud ajaloolised aknad on oluline säilitada ja restaureerida. Akendel on ajaloolise hoone välisilmes oluline roll ning need peegeldavad hoone ehitusajal levinud ja konkreetsele piirkonnale iseloomulikke võtteid. Vanade ajalooliste akende puitmaterjal on kõrge kvaliteediga ning ajas vastu pidanud. Juhul, kui algupärase akna seisukord ei võimalda restaureerimist, siis on lubatud asendada see algupärase akna koopiaga. Sisemisse raami on lubatud paigaldada pakettklaasi soojapidavuse tõstmiseks.

Kui algupärased aknad ei ole säilinud, siis on oluline lähtuda ajaloolistest fotodest/joonistest või hoone ehitusaegsetest analoogidest, et taastada hoonele iseloomulik ilme.

Välisuksed – algupärased või väärtuslikud ajaloolised välisuksed on väga oluline osa hoone arhitektuursest lahendusest, mistõttu on oluline need säilitada ja restaureerida. Vana materjal on kõrge kvaliteediga ning ajas vastu pidanud. Juhul, kui algupäraste välisuste seisukord ei võimalda restaureerimist, siis on lubatud teha uued uksed nende koopiatena.

Kui algupärased välisuksed ei ole säilinud, siis lähtuda ajaloolistest fotodest/joonistest või hoone ehitusaegsetest analoogidest.

Vallikraavi 10, Tartu. Foto: Mana Kaasik
Vallikraavi 10, Tartu. Foto: Mana Kaasik
Von Knorringu aadlimaja, Tartu. Foto: Mana Kaasik
Von Knorringu aadlimaja, Tartu. Foto: Mana Kaasik

Interjöör

Algupärased või väärtuslikud ajaloolised interjööridetailid (põrandad, laed, siseuksed, küttekolded jms) ja viimistluskihid on oluline ehitismälestiste ja A-kaitsekategooriasse kuuluvate muinsuskaitseala hoonete puhul säilitada ja restaureerida. Interjööridetailid aitavad hoida ruumide ajaloolist isikupära.

Viimati uuendatud 12.08.2025

open graph imagesearch block image