KIRIKUTE HOOLDUSRAAMAT
КНИГА ПО УХОДУ ЗA
ЦЕРКОВЬЮ
Käsiraamat kirikute igapäevase hooldusega seotud inimestele. Väljaande läbiv mõte on, et kogudustel endil on võimalik väga palju ära teha oma hoonete ja varade korrashoiuks ning sageli tagab väike igapäevane hool selle, et kulukaid ja keerulisi konserveerimis- ja restaureerimistöid ei olegi vaja ette võtta. Samas õpetatakse ära tundma olukordi, mil kindlasti on vaja otsida abi spetsialistilt.
PÜHAKODADE SÄILITAMINE JA ARENG 2014-2018
Rohke pildimaterjaliga raamat koondab programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ teise tegutsemisperioodi ülevaadet ning tutvustab suuremaid, keerulisemaid ja põnevamaid restaureerimisi, samuti kajastab programmist toetatud tööde mitmekesist iseloomu. Esindatud on kirikusisustuse ennistamine altarimaalidest karikateni. Ilmumisaasta 2019 Loe raamatut
PÜHAKODADE SÄILITAMINE JA ARENG: riiklik programm 2003-2013
Rohke pildimaterjaliga trükis koondab 2003. aastal ellu kutsutud riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ senise tegutsemisperioodi kokkuvõtte ja saavutused.
Ilmumisaasta 2013
Loe raamatut
KAARMA KIRIK
Kersti Markus, Tiina-Mall Kreem, Anu Mänd
Eesti kirikud I
Raamatus on oluline osa visuaalsel materjalil, mis lubab lugejal oma silmaga kirjapandus veenduda. Raamatu autoritel on õnnestunud arhiividest ja muuseumidest leida Kaarma kiriku seni publitseerimata fotosid ja graafikat 19. sajandist. Esimest korda on nende kaante vahel avaldatud eri aegadel toimunud restaureerimiste eelsed ja -aegsed fotod, ülesmõõtmisjoonised ja rekonstruktsioonid.
Ilmumisaasta 2003.
TALLINNA KAARLI KIRIK
Egle Tamm, Tiina-Mall Kreem
Eesti kirikud II
Raamat algab laiema ajaloolise tausta ja kiriku projekteerinud Otto Pius Hippiuse ideestiku käsitlusega. Sellele järgneb detailne Kaarli kiriku ehitamise lugu. Edasises analüüsitakse põhjalikult kiriku välis- ja sisearhitektuuri ning ehitisega otseselt seotud sisustuselemente, sealhulgas apsiidimaale. Raamatu põhiosa lõpetab kiriku vallasvara ülevaade. Lisaks on raamatud Otto Pius Hippiuse ja Rudolf von Bernhardi elulood ning Hippiuse kirikuehituse teemaliste artiklite faksiimiled.
Ilmumisaasta 2007.
TARTU JAANI KIRIK
Kaur Alttoa
Eesti kirikud III
Põhjalikus ja rikkalikult illustreeritud raamatus lahkab autor Jaani kiriku keerulist ehituslugu ja sellest tulenevat arhitektuuri, arutleb terrakotaskulptuuride päritolu ja tähenduse üle, kirjeldab kiriku keskaegset hiilgust ning sellele järgnenud allakäiku ja katastroofe ning lõpuks hoone taastamist, mida kroonis kiriku pühitsemine 2005. aastal. Raamat sisaldab ka ülevaadet Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, säilivusest ja konserveerimisest konservaator Eve Alttoalt. Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust ja kunstiajaloolane Anu Mänd Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.
Ilmumisaasta 2011.
KIRIKUTE HÕBEVARA: ALTARIRIISTAD KESKAEGSEL LIIVIMAAL
Anu Mänd
Eesti kirikute sisustus I
Keskaegseid armulauakarikaid, monstrantse ja teisi altaririistu tutvustav raamat. Raamatusse on koondatud andmestik kõigi Vana-Liivimaa alalt pärinevate säilinud või fotode põhjal teada olevate altaririistade kohta, ka nende kohta, mis on kahe maailmasõja ajal kaduma läinud. Lisaks analüüsitakse kirjalike allikate andmestikku, eelkõige keskaegsete kirikute, aga ka gildide ja vennaskondade varade nimekirju, et selgitada, milliseid esemeid liturgias kasutati ja pühakodadele annetati ning mida need esemed keskaegse inimese jaoks tähendasid.
Ilmumisaasta 2008.
RISTIMISE LÄTE: RISTIMISKIVID KESKAEGSEL LIIVIMAAL
Merike Kurisoo
Eesti kirikute sisustus II
Kuigi keskajal oli ristimiskivi peaaegu kõigis kihelkonnakirikutes, on neid tänaseni alles väga vähe. Käesolevasse raamatusse on koondatud andmestik rohkem kui 20 keskaegse ristimiskivi või nende fragmentide kohta. Uurimus annab ülevaate nii tänaseni säilinud kui ka fotode põhjal teadaolevatest, kuid hävinud või kaduma läinud ristimisnõudest. Raamatus käsitletakse ristimiskivi ajaloolist arengut, selle asukoha muutusi kirikuruumis, ristimise juures tarvitatud esemeid ja keskaegsete ristimiskivide kasutamist reformatsioonijärgsetel sajanditel. Lisaks tutvustatakse ristimise ajaloolist arengut ja ristimise läbiviimist keskaegsel Liivimaal.
Ilmumisaasta 2009.
KIRIKUHÕBE UUSAJAST TÄNAPÄEVANI
Kaalu Kirme
Eesti kirikute sisustus III
Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi. Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Kaalu Kirme rikkalikult illustreeritud teos koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist.
Ilmumisaasta 2012.
KESKAEGSED ALTARID JA RETAABLID
Anu Mänd
Eesti kirikute sisustus IV
Keskaegseid kirikuid peetakse meie arhitektuuri pärliteks, ent kiriku kõige tähtsam osa – altar – on seni jäänud täiesti tähelepanuta. Raamatus käsitletakse Eesti keskaegseid altareid ja neid kaunistanud retaableid kunsti- ja sotsiaalajaloo vaatevinklist. Uuritakse, kuidas kasvas sajandite jooksul kõrvalaltarite hulk, kes neid altareid rajas ja kuhu, ning kuidas neid kaunistati. Analüüsitakse altariretaablite – nikerdatud ja maalitud ehisseinte – pildikeelt. Milliseid sõnumeid kandsid pühakute legendid? Kuidas vastandati häid ja halbu tegelasi? Milliseid emotsioone pildid esile kutsusid? Kuidas mõjutas välismaalt tellitud teos siinset kunstiloomingut? Mis sai keskaegsetest altaritest pärast reformatsiooni? Raamat sisaldab rikkalikult illustreeritud kataloogi.
Ilmumisaasta 2019.
TARTU TOOMKIRIK. KATEDRAAL. RAAMATUKOGU. MUUSEUM.
K. Alttoa, M. Ermel, L. Leppik, M. Maasing, J. Maiste, M. Malve, M. Mäesalu, A. Ormisson-Lahe, H. Valk
Koostajad: M. Raisma, K. Andreson
Esimene ülevaatlik koguteos Tartu toomkiriku kaheksasaja aasta pikkusest ajaloost, mis annab sissevaate nii kiriku arhitektuuriloost kui ka hoones tegutsenud asutustest. Pühakoja ainulaadne arhitektuur – nii keskaegse kui ka valgustusajastu ehituskunsti tipp Eestis – teeb sellest unikaalse mälestise kogu Euroopas. 175 aastat tegutses toomkiriku kooriruumist ümberehitatud osas ülikooli raamatukogu, viimastel aastakümnetel on hoone koduks ülikooli muuseumile.
Ilmumisaasta 2018. Väljaandja: Tartu Ülikooli muuseum.
ÕIGEUSU KIRIKUD, KLOOSTRID JA KABELID EESTIS
Jaanus Plaat
Mahukas fotoalbum (tekst eesti, inglise ja vene keeles) annab põhjaliku ülevaate kõigist õigeusu kirikutest, kabelitest (sh seto tsässonad) ja kloostritest Eestis. Üles on pildistatud ka autoritele teadaolevad varemeis sakraalehitised. Raamat algab artikliga Eesti õigeusu ajaloost alates 11. sajandist kuni tänapäevani ning keskendub seejärel praegusel Eesti alal asuva 178 õigeusu pühakoja arhitektuurilisele eripärale, ehitusloole ja koguduste ajaloole. Fotod on aastail 2007-2011 teinud arhitektuurifotograaf Arne Maasik.
Ilmumisaasta 2011.
VENE VANAUSULISED JA NENDE PÜHAKOJAD EESTIS
Jaanus Plaat
Raamatu fotod 11-st vanausu palvemajast Eestis, vanausuliste surnuaedadest ja ikoonidest on teinud arhitektuurifotograaf Arne Maasik aastatel 2008-2014, tekstid on kirjutanud Jaanus Plaat, artiklid vanausuliste ikoonikunstist kunstiteadlane Mari-Liis Paaver. Raamat pakub unikaalset materjali - peale vanausuliste sakraalhoonete välisvaadete on raamatus esitatud kõigi Eesti palvemajade ikonostaasid, samuti näiteid maailmakuulsa ikoonimaalija Gavriil Frolovi juhitud Raja ikoonimaalikoolkonna teostest. Autorid esitavad käsitluse vanausuliste ja nende ikoonikunsti ajaloost Eestis.
Ilmumisaasta 2016.
JÕELÄHTME KIRIK JA KOGUDUS 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL
Jõelähtme koguduse kroonikas kirjutab pastor Heinrich Christopher Wrede (1691-1764) Põhjasõja-järgse maakihelkonna kirikuelu majanduslikust ja usulisest küljest, kohalikest koolioludest, Jõelähtme kihelkonna ajaloost ja rahvapärimusest, samuti tema ametiajal kihelkonnas aset leidnud tähelepanuväärsematest sündmustest. H. Chr. Wrede ametijärglaste poolt kroonikale lisatud täiendused keskenduvad peamiselt kirikuelu sisemistele küsimustele nagu pastorite ametisse määramine, talurahva ja mõisate koormised pastori ülalpidamiseks ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktid. Raamat sisaldab kroonika teksti saksa ja eesti keeles.
Ilmumisaasta 2006.
HIIUMAA JA HIIDLASED. USUTUULTEST TORMATUD JA PIIRATUD
Riho Saard
Raamat annab avara ja detailides rikkaliku ülevaate usuliikumiste ja kiriku ajaloost Hiiumaal 13. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Autor käsitleb teemat usundiloo, pedagoogika, aate ja poliitilise ajaloo vaatenurkadest. Uurimus baseerub mitmekülgsel arhiiviainesel, mälestustel, kartograafilistel ja arheoloogilistel allikatel ning teaduskirjandusel.
Ilmumisaasta 2009.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 12.02.2025
