Uuringute käigus rajatakse kaevandeid, kuid mineviku kohta info saamiseks kasutatakse ka mittesekkuvaid lahendusi (nt geofüüsikalised uuringud) ning oluline osa on kaevamistelt saadud teabe edasine analüüs. Metoodiliselt ei erine probleemkaevamised päästekaevamistest ehk uuringutest, mis määratakse mälestisel toimuvate ehitus- või kaevetööde tõttu. Samamoodi on oluline kaevamistega läbi uuritava kultuurkihi täpne kirjeldamine, mõõdistamine, pildistamine ja proovide võtmine. Probleemuuringuid saab arheoloog põhjalikumalt planeerida, et süvenenumalt uurimisküsimusele keskenduda ning vastuseid otsida. Sel aastal esitati Muinsuskaitseametile 20 probleemuuringu tegevuskava, milles välja toodud uuringuküsimusi ja -metoodikat arutati ka arheoloogiapärandi eksperdinõukoguga.
Väga oluline suviste uuringute osa on probleemuuringute kõrval maastikuseired ehk leired, mille käigus otsitakse maastikul uusi muistiseid. Selle aasta tehakse leireid üle Eesti (Pikne Kama ja Heiki Valk (Tartu Ülikool), Marika Mägi (SA Osiliana), Mihkel Tammet (Keskvere Kultuurikoda MTÜ)). Arheoloogide eesmärk on leida nii matmispaiku, asulakohti kui ka sadamakohti. Maria Smirnova (Tartu Ülikool) juhendamisel kontrollitakse üle ka otsinguvahendi kasutajate avastatud leiukohti.
Ka sel aastal pakuvad uurijatele huvi mitmed muistsed linnused. Jätkuvad uuringud Saaremaal Pöide maalinnal Marika Mägi (SA Osiliana) eestvedamisel, kus kontrollitakse hüpoteese linnuse kasutusaja ja võimalike ehitiste ja kaitserajatiste kohta. Kaevamiste planeerimisel on suureks abiks olnud varasemalt tehtud georadariuuringud. Sel aastal ühinevad meeskonnaga ka Helsingi Ülikooli tudengid. Kristo Siig (Tartu Ülikool) juhatab uuringud Lääne-Virumaa linnustel. Jäneda linnamäel loodetakse dateerida linnuse valli rajamisaeg ning kaardistada georadari abil õueala, mis on aluseks edasiste uuringute planeerimisel. Äntu Punamäel on uuringute eesmärk koguda teavet linnuse eri etappide kronoloogia ja asustuse iseloomu kohta ning pealinnusel olevate lohkude seost valli ehitusjärkudega. Heiki Valk (Tartu Ülikool) võtab taas ette linnuste uuringud Tartu- ja Läänemaal. Konguta vasallilinnuse varemete juures on eesmärk täpsustada linnuse rajamisaega, üldisemalt soovitakse uurida Tartu piiskopkonna vasallilinnuste võimalikke seoseid hilisrauaaegsete asustus- või võimukeskustega. Hoopiski mahukamad uuringud on aga plaanis ette võtta Läänemaal Kullamaa linnusel ja selle lähiümbruses. Seal on eesmärk täpsustada linnuse kasutusaega ja tuvastada varasemate uuringute käigus leitud müüri asukoht ja iseloom. Lisaks soovitakse uuringutega saada arheoloogilist ja arheogeneetilist teavet linnuse vahetus läheduses oleva Kullamaa muinaskalmistu kohta, mis annab hilismuinasaegse Läänemaa kohta täiendavat infot. Heiki Valgu juhatamisel on plaanis uuringud ka mitmel teisel matmispaigal. Näiteks Hummuli kääbaskalmistu ja selle lähedalt leitud kalme uuringutega soovitakse täpsustada matmispaiga iseloomu ning saada teadmisi Lõuna-Eesti hilisrauaaegsete etnokultuuriliste olude ja matmiskombestiku kohta. H. Valk plaanib ka ühepäevast uuringut Virussaare pelgupaigal, mille eesmärk on lokaliseerida varasemate uurijate kirjeldatud struktuurid ning saada ettekujutust soosaare võimalikest asustusjärkudest.
Heikki Pauts (Tallinna Ülikool) võtab ette suuremahulise projekti Ehmja „Varetemäe“ kivikalmel, kus on plaanis alustada varem seal toimunud arheoloogilistest kaevamistest alles jäänud pinnasehunnikute läbi sõelumisega. Lisaks selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on säilinud kalme äärealad. Saaremaal Valjala kirikus toimuvad Villu Kadaka (Tallinna Ülikool) juhatamisel ehitusarheoloogilised uuringud, mille eesmärgk on saada mitmesugust informatsiooni hoone konstruktsioonide seisundi ja vanema ehitusloo kohta, lisaks soovitakse leida kiriku seinte deformatsiooni põhjus ja otsitakse võimalusi võlvide edasise säilimise tagamiseks. Uuringud toimuvad koostöös Eesti Kunstiakadeemia spetsialistidega, kes samal ajal uurivad Valjala kiriku seinamaalinguid.
Lisaks mälestistele toimuvad mitmed probleemuuringud mitte-kaitsealusel pärandil. Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) lõpetab sel aastal töid Saastna kabeli varel, kus viiakse algkabeli lõuna- ja läänemüüritsoonis läbi ehitusarheoloogilisi uuringuid eesmärgiga tulevikus kabeli müüri eksponeerida. Heiki Valk plaanib Elva ja Kambja valdades teha uuringuid kahel maa-alusel matmispaigal, mille käigus üritatakse kindlaks teha matmisala piirid ja kultuurkihi iseloom. Pikne Kama (TÜ) jätkab sel aastal uuringud Valgamaal Kullamäe maa-alusel matmispaigal, kus üritatakse leida vastuseid kalme ehituslikele küsimustele, lisaks selgitada matmiskombestiku muutust keskaja algusest ning uurida ristiusu mõju kohalikule matmiskultuurile. Kaarel Sikk (Tartu Ülikool) soovib oma meeskonnaga Jõgevamaal Ehaveres kiviaegsel leiukohal uuringutega kindlaks teha, kas sealt varasemalt kogutud leiumaterjal võimaldab eristada püsivamat või korduvkasutusega asulakohta, täpsemalt kvartsitöötluse või mõnda muud kiviaegset tegevuspaika. Mitte-kaitsealuse pärandi uurimine on eriti tänuväärne ettevõtmine, kuna uuringutel kogutud info põhjal on võimalik leiukohad tulevikus riikliku kaitse alla võtta.
Suve jooksul on võimalik arheoloogide tegemistega tulla tutvust tegema. Oluliste kuupäevadega saab end kursis hoida Eesti Arheoloogide Liidu kodulehe kaudu, kuhu kaevamiste juhatajad annavad jooksvalt üles avatud kaevandite kuupäevad. Välja toodud kuupäevad võivad olude sunnil muutuda.
