Muinsuskaitseameti trükiste hulgas on kaks mahukat sarja: muinsuskaitse aastaraamatute sari, mis täieneb igal aastal ühe numbri võrra, ning 2023. aastal ilmunud sari „Elavad vanalinnad”. Peale nende on arvukalt üksiktrükiseid näiteks allveearheoloogiast, pühakodadest ja ehituspärandist.
Paljusid meie trükiseid saab Muinsuskaitseameti kodulehel PDF-formaadis lugeda ja ka alla laadida. Samuti on meie teosed müügil suuremates raamatupoodides ja mitmes muuseumipoes üle Eesti.
Muinsuskaitseamet panustab ka mitme perioodilise väljaande ilmumisse, näiteks Eesti arheoloogiaajakiri Tutulus ja Arheoloogilised Välitööd Eestis.
Muinsuskaitse aastaraamatud
Muinsuskaitse aastaraamat on kord aastas ilmuv trükis, mis kajastab olulisimaid sündmusi pärandivaldkonnas. Aastaraamat on ilmunud alates 2004. aastast Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna koostöös.
Lisaks igal aastal ilmuvale eestikeelsele väljaandele on pandud kokku kolm ingliskeelset artiklikogumikku: 2013. aastal nägi trükivalgust kogumik, mis sisaldab 2005–2012 ilmunud artiklite valikut, 2017. aastal kogumik, mis sisaldab valikut 2013–2017 ilmunud artiklitest ning 2025. aastal kogumik, milles on valik artikleid aastatest 2018–2024.
""
Aastaraamat 2021
2021. aasta muinsuskaitse aastaraamatu üks fookusteemadest on kool vanas majas. Lisaks Pärsti mõisalasteaia loole saab lugeda riigigümnaasiumi rajamise protsessist Paide vanalinna, arheoloogiliselt tundliku Paide linnuse vallikraavi nõlvale, algselt elamuks projekteeritud Tallinna Muusikakooli restaureerimisest ja Valga Priimetsa koolikompleksist. Kunstirubriigist leiab teiste seas lood Õnnepalee valgustite taassünnist ning presidendi kantselei kadunud ja leitud tekstiiltapeetidest. Arheoloogia peatükis saab lugeda nii Põhjasõja-aegsete matmispaikade leidudest Tallinnas ja Tartus, Juminda miinilahingust kui ka arutlust arheoloogiapärandi kaitse võimalikkusest Eesti Vabariigis.
Muinsuskaitse aastaraamat 2022 toimetajad on Anneli Randla, Maris Mändel ja Triin Reidla.
Viimati uuendatud 02.03.2026
Sari „Elavad vanalinnad”
Sarja „Elavad vanalinnad“ raames avatakse üheksa Eesti linna – Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru – muinsuskaitselugu kohalike elanike pilgu läbi.
Trükistes tutvustatakse vanalinnade väärtusi ja kujunemist ning uuritakse, mida on vaja selleks, et kujuneks nüüdisaegne, kestlik ja elav linnasüda. Vanalinn on väikelinna elu tuiksoon ja linna sotsiaalne kese, kuhu on koondunud igapäevaeluks vajalikud linnalised funktsioonid ja mitmekesised ruumilised kihistused. Igas vanalinnas on peidus selle linna identiteet.
Eesti väikelinnade ajaloolisi linnasüdameid mõjutavad nii hooajalisus kui ka rahvastiku vähenemine. Samal ajal on need kogukonnakeskused, kus koostööd tehes ja headest praktikatest inspiratsiooni saades leitakse tühjadele hoonetele uusi põnevaid kasutusvõimalusi. Sedasi kujuneb välja vaheldusrikas ruum, kus on kõrvuti vana ja uus, mis loob linnakeskkonnas väärtusliku järjepidevuse.
Väljaanded on koostatud kohalike kogukondade kaasabil ning Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandi Ameti partnerprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ raames. Projekti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra toetuste 2014.–2021. aasta programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
Trükised on eestikeelsed, lõpus on ingliskeelne kokkuvõte.
Ilmumisaasta: 2023
Trükised on tasuta alla laaditavad
Sarja "Elav vanalinn" trükised
Haapsalu on alati peetud natuke vaiksemaks ja väljapeetumaks suvituskohaks kui suvepealinna Pärnut või meretagust Kuressaaret. Selles näib oma osa olevat ka linnapildil, kus tooni annavad käänulised tänavad õdusate puitelamutega, maalilised linnusevaremed ümbritseva pargiga ja jalutama kutsuv rannapromenaad puitpitsilise kuursaaliga. Puitarhitektuuri sõpradele rullub siin lahti kogu arhitektuuriajalugu alates arhailistest mantelkorstnaga vanabalti tüüpi elamutest kuni vabariigiaegse puitfunktsionalismini.
Meretagune asi, öeldakse Saaremaa kohta. Lisaks eraldatusele tähendab see selget omapära, ilminguid ja inimesi, millesarnaseid mandril ei kohta. Seda võib öelda ka Saaremaa pealinna Kuressaare vanalinna kohta. Siinne arhitektuur ja miljöö on oma kohaliku pitseriga, nii mõnelgi ilmingul puuduvad mandril analoogid sootuks.
Umbes 1200 elanikuga asula erakordsus joonistub ümber maamärkide, mille seas on mõisakompleks, monumentaalne kultuurimaja ja kirikud, aga ka ruumiliselt mitmekesine peatänav. Palju linna pärandist peidab end maa all ja sealt on toonud saladusi päevavalgele arheoloogid. Nii maapealset kui ka -alust pärandit aitab Lihulas hoida muinsuskaitseala. Selles linnas on iga maja suure kaaluga.
Kaasavat ja mitmekesistavat ruumi kujundamist rohujuuretasandil on Paides eeskujulikult kaua praktiseeritud väga erinevates vormides, olgu see väiksem kogukondlik tegevus või suur festival. Vanalinna sündmuste kaudu on Paidesse leidnud tee rohkesti inimesi. Üritustevälisel ajalgi jääb linnasüda igapäeva käiguteedele heas mõttes ette. Nii saab pühapäevaseid jalutuskäike nautida linnusemäe vallinõlvadel ja paisjärve äärde ujuma minnes tuleb läbida käänulisi ajaloolisi tänavaid.
Pärnu on eriline. Positsioon suvepealinnana on muutnud selle paljude jaoks suve sünonüümiks, kuid ainuomaseid jooni on Pärnul meie linnade kontekstis teisigi. Pärnus on suuremad pargid kui kusagil mujal, siin on eriline barokne vanalinn koos osaliselt säilinud bastionaalvööndiga, siin on võluvad puidust eeslinnad ja imetabane kuurordiarhitektuur. Ja siin on kõige suurem linnaline muinsuskaitseala. Kõikides teistes linnades on kaitse all eelkõige vanalinn ja ümbritsev kindlustuste vöönd (kui seda on), aga Pärnu oma kuurordi ja Rannapargiga on ainulaadne erand.
Rakvere on omamoodi paik, sest sellel on mitu keskust, sealhulgas tänapäevane linnasüda keskväljaku juures ja ajalooline kesktelg Pikal tänaval. Muinsuskaitsealune Pikk tänav ei ole enam koht, kus aetakse iga päev asju. Sellegipoolest iseloomustab seda rikkalik keskkond, kuhu on koondunud Rakvere paljud tuntud maamärgid – teater, linnus ja kirik –, uus, tänapäevane avalik ruum ning miks mitte ka turiste meelitav spaa. Nii on vanalinn alates Juhan Kunderi monumendist kuni Rakvere teatrini tihedalt täis omakandi kultuurilugu.
Valga on eriline ja tuntud kui targalt kahanev linn, kus ajalooline keskus mängib väga tähtsat rolli. Hea elukeskkonna loomiseks ei ole sageli vaja esmajoones mitte ehitada uut, vaid võimestada vana. Selleks peidab Valga vanalinna miljöö endas veel üksjagu kasutamata potentsiaali: oma aega ootavad tühjad väärika ajalooga hooned.
Tihe, mitmekesine vanalinn on just see, mis teeb Viljandist Viljandi: armsa väikelinna, mida tuntakse lossimägede, rippsilla, järvede ja romantiliste tänavate järgi. Trükises on esiplaanil Viljandi vanalinn ja muinsuskaitseala. Muinsuskaitse roll on hoida ja väärtustada olemasolevat, aga ka toetada sellise linnaruumi loomist, kus on ajaloolised kihistused aktiivselt kasutuses ja elanikel tahet tegutseda.
Eesti linnaplaneerimise ajaloos on Võru tähenduslik, sest see on ainuke tuntavalt säilinud regulaarplaneeringuga linnu. Sirgete tänavate ruudustik peidab endas erinevate ajastute rikkalikku pärandit, aga ka võimalusterohket nüüdisaegset linnaruumi. Võru on linn, mida kohalikud hoiavad, tervitades lahkelt ka Lõuna-Eesti külalisi. Võru on koht, mida iseloomustab hästi toimiv sümbioos ajaloost, kultuuripärandist ja tänapäeva elust.
Sarja "Elav vanalinn" jalutuskaardid
Haapsalu muinsuskaitseala hõlmab Haapsalu piiskopilinnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumiku koos mereäärse kuurordialaga.
Piirkonna ajalooliste kihistuste väärtuslikuma osa moodustavad arheoloogiline kultuurkiht, piiskopilinnus, toomkirik, linnakindlustused, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning keskaegne tänavavõrk. Samuti on väärtuslikud 18.–20. sajandist pärinev hoonestus ja arhitektuur, sealhulgas suvituslinnale iseloomuliku mahu ja ilmega elu- ja ühiskondlikud hooned ning ajaloolised pargid, haljasalad ja traditsiooniliselt haljastatud hoovid.
Haapsalu muinsuskaitseala eristub teistest oma kõneka kuurortlinna kihistuse poolest, mis hõlmab rohkesti 19.–20. sajandi suvitus- ja sanatooriumiarhitektuuri näiteid.
Kuressaare muinsuskaitseala hõlmab Kuressaare ajaloolise linnatuumiku, mille moodustavad linnus-kindlus ja seda ümbritsev muldkindlustusvöönd koos pargi ja rannaalaga ning vanalinna ja ajalooliste eeslinnadega.
Piirkonna väärtuslikumad kihistused on arheoloogiline kultuurkiht, hästi säilinud linnus-kindluse kompleks, sellega seotud hooned ja rajatised ning esplanaadi ala. Samuti on oluline 17.–18. sajandi hoonestus, 19.–20. sajandi eeslinnahoonestus ja kuurortarhitektuur, nõukogudeaegne restaureerimiskihistus ning hilisem muinsuskaitsealale sobituv hoonestus.
Väärtuslikud on ka traditsiooniline haljastusviis, sealhulgas kõrghaljastatud õuemaa, ajaloolised avalikud haljasalad, puiesteed ja rannaala avalik haljasala.
Kuressaare muinsuskaitseala on erandlik eelkõige 18.–19. sajandil ehitatud kivimajade rohkuse poolest, aga ka arhailiste puithoonete ja nõukogudeaegsete postmodernistlike korterelamute rohkuse poolest.
Lihula muinsuskaitseala hõlmab ajaloolise linnatuumiku, mille moodustavad Lihula linnuse varemed ja vallikraavid, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa all ja maa peal säilinud elemendid, Lihula mõisa ansambel ning ajalooline linnasüdamik, mille struktuur ja hoonestus kujunesid välja 1940. aastate alguseks.
Piirkonnale on iseloomulik märkimisväärne arheoloogiline kultuurkiht koos linnuse varemete ning kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänuste ja matmispaikadega.
Muinsuskaitseala kihistuste väärtusliku osa moodustavad ka mõisaansambel koos selle juurde kuuluva pargiga, hästi säilinud tänavavõrk, ajaloolised haljasalad ja 18.–20. sajandil rajatud hoonestus, mis koosneb peamiselt väikelinnale iseloomuliku mahu ja ilmega elu- ja ühiskondlikest hoonetest ning pae- ja maakivist abihoonetest.
Paide muinsuskaitseala hõlmab Paide linna ajaloolise tuumiku, mille moodustavad kesk- ja varauusaegne vanalinn, ordulinnus ning selle juurde kuuluvad ehitised ja rajatised koos pargiga.
Kihistuste väärtuslikuma osa moodustavad arheoloogiline kultuurkiht ning ordulinnus koos selle juurde kuuluvate ehitiste ja rajatistega, sealhulgas muldkindlustused, vallikraavid ning kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused. Olulise kihistuse moodustavad ka keskaegne tänavavõrk koos keskväljakuga, 18.–20. sajandist pärinevad hooned ja ajaloolised haljasalad, kõrghaljastatud õuemaa ja ridaistutused.
Muinsuskaitsealale on iseloomulikud küljega tänava poole suunatud ühekorruselised mantelkorstnaga puitelamud, kuid piirkonda ilmestavad ka 20. sajandi keskel püstitatud kortermajad ja ühiskondlikud hooned, mis sobituvad varasema hoonestusstruktuuriga.
Pärnu muinsuskaitseala hõlmab Pärnu linna ajaloolise tuumiku, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd, rannapark ning nende vahele jääv kuurordi ja eeslinna ala.
Kihistuste väärtuslikuma osa moodustavad arheoloogiline kultuurkiht koos ordulinnuse, muldkindlustuste, kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänuste ning matmispaikadega. Väärtuslikud on ka vanalinnas paiknevad 17.–18. sajandi barokk- ja klassitistlikud hooned ning nende nõukogudeaegne restaureerimiskihistus, aga ka hilisem senise hoonestusstruktuuriga sobituv arhitektuur.
Pärnu muinsuskaitseala paistab silma 19.–20. sajandist pärineva kuurortarhitektuuri ja eeslinna hoonestuse poolest. Tähelepanu väärivad ka muinsuskaitseala ajaloolised haljasalad, sealhulgas Rannapark koos pargis paiknevate kuurortlinna sümbolhoonetega.
Rakvere muinsuskaitseala hõlmab Rakvere linna ajaloolise tuumiku, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, Vallimägi koos ordulinnuse varemete ja seda ümbritseva eelkaitsevööndiga ning endine mõisasüda koos pargiga.
Piirkonna väärtuslikumad kihistused on arheoloogiline kultuurkiht, ordulinnuse varemed koos eelkaitsevööndiga, muinas-, kesk- ja uusaegse kihistuse maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas kesk- ja varauusaegsete ehitiste jäänused ning matmispaigad. Ajalooliste kihistuste olulised osad on nii 18.–20. sajandist säilinud kultuuriväärtuslikud hooned kui ka hilisemast ajast pärit hooned, mis sobituvad varasema hoonestusstruktuuriga, samuti õuemaa ja avaliku ruumi kõrghaljastus ning haljasalad.
Rakvere muinsuskaitsealale on iseloomulikud eelkõige hästi säilinud vana-balti tüüpi linnamajad – ühekorruselised kõrge poolkelpkatusega puithooned, mis asetsevad pika küljega tänava poole.
Valga muinsuskaitseala koosneb Valga linna ajaloolisest tuumikust, mille struktuur ja hoonestus kujunesid välja 1940. aastate alguseks.
Piirkonna väärtuslikumad kihistused on arheoloogiline kultuurkiht, ajalooline hoonestusstruktuur ja tänavavõrk, 18.–20. sajandist pärinevad kultuuriväärtuslikud hooned ning ajaloolised haljasalad.
Valga muinsuskaitseala eripäraks on asjaolu, et linna südames on ajaloolisi hooneid alles väga vähe (enamik neist on mälestistena riikliku kaitse all) ning linnapildis domineerivad nõukogudeaegsed korrusmajad ja ajaloolise hoonestuse lammutamisest jäänud tühjad krundid.
Viljandi muinsuskaitseala hõlmab linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ala koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisa südame ja Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.
Muinsuskaitseala kihistuste väärtuslikuma osa moodustavad arheoloogiline kultuurkiht ning muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ja linnakindlustused, ning 18.–20. sajandist säilinud ehitised ja hilisem ajaloolise hoonestusstruktuuriga sobituv arhitektuur. Oluline kihistus on ka ajalooline linnastruktuur koos turuplatsiga (Laidoneri plats), õuemaa ja avaliku ruumi kõrghaljastus ning ajaloolised haljasalad.
Täiesti ainuomase ilme annab Viljandi muinsuskaitsealale historitsistliku tellisarhitektuuri rohkus, see moodustab selgelt hoomatava võrgustiku üle terve 19. sajandi lõpuks välja ehitatud linnaruumi.
Võru muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja kujunenud ajaloolist linnatuumikut.
Muinsuskaitseala väärtuslikumad kihistused on arheoloogiline kultuurkiht, linna rajamise aegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk, 18.‒20. sajandist pärit hoonestus ning Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, samuti avalikud haljasalad ja traditsiooniliselt haljastatud hoovid.
Võru on üks kahest 18. sajandil keskvõimu korraldusel rajatud Eesti linnu, mille esimesse ehitusetappi kuulunud tänavavõrk, krundistruktuur ja hoonestus rajati kompaktse ja stiililt ühtsena, lähtudes tollal valitsenud arhitektuurikeelest ning ruumikujunduse põhimõtetest. Linnatuumiku ajalooline üldilme on suures osas säilinud tänapäevani.
Teised trükised
The Invisible Heritage Beneath the Waves
Läänemeri on unikaalne veealune muuseum, mille eksponaadid on inimtegevuse ja loodusjõudude ühislooming – käesolev kogumik esitleb osa sellest uppunud pärandist. Kogumikku on muistised välja valinud Läänemeremaade veealuse kultuuripärandi kaitse töögrupp ja selles on esindatud erinevad veealuste muististe tüüpe erinevatest ajaperioodidest.
2022. aastal ilmunud raamat on inglise keeles.
Hind: 20€
Baltic History Beneath Surface
Raamat käsitleb Eesti, Rootsi ja Soome vrakiparke, mida arendati Kesk-Läänemere programmist toetust saanud Eesti-Rootsi-Soome koostööprojekti Baltacar raames. Artiklite kogumikust saab lugeda Läänemere merendusajaloost ja sellest, millised ohud nagu sõjapidamine, karm ilm, konfliktid ja inimlikud eksimused võivad kaasa tuua. Samuti saab lugeda avastustest, mida ei saa kuival maal viibides teha ning 3D mudelite abil osa saada vee all avanevast maailmast.
2019. aastal ilmunud raamat on inglise keeles ja tasuta alla laaditav.
Sukeldumine vrakkidele HMS Myrtele, Altair, Štšit Akula, Miinitraaler nr 1 Ja E. Russ
Raamatus tutvustatakse ajaloolisi vrakke, mis on Interreg Kesk-Läänemere programmist toetust saanud Eesti-Soome-Rootsi koostööprojekti „Läänemere ajalugu merepinna all: veealused kultuurirajad oma algses asukohas ja veebis“ (akronüümiga Baltacar) raames loodud ühise turismiatraktsiooni sihtkohtadeks Eestis.2019. aastal ilmunud raamat on eesti, soome, rootsi, vene ja inglise keeles ning tasuta alla laaditavad.
Kultuuripärandi riskijuhtimise juhend
Eestikeelne tõlge Kanada Konserveerimisinstituudi (CCI) ja ICCROMi ühisväljaandest „Kultuuripärandi riskijuhtimise juhend" on 2016. aastal välja antud käsiraamatu „The ABC method – A risk management approach to the conservation of cultural heritage“ lühiversioon.
2022. aastal ilmunud juhis on eesti keeles ja tasuta alla laaditav.
Visiting Neighbours. 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
Raamat „Visiting Neighbours. 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania“ on valminud Eesti, Läti ja Leedu Muinsuskaitseametite koostööprojektina tähistamaks kolme riigi 100. juubelit. Raamatus esindab igat riiki 33 kõige olulisemat ja mitmekülgsemat pärandobjekti. Kõige viimane ehk järjekorras 100. objekt on kõigi ühine – Balti kett. 2018. aastal ilmunud raamat on eesti, läti ja leedu keeles ning tasuta alla laaditav.
Viimistluskihtide uuringud ja aruande koostamise põhimõtted
Hoone ehitusloolise kujunemise, viimistluskihtide ja nende seisundi uuringute tulemusena saadakse suur osa informatsioonist, mille alusel teostatakse projekteerimis- ja restaureerimistööd. Trükise eesmärk on abistada kõiki neid, kes ajaloolises hoones viimistluse uuringuid läbi viivad ja saadud andmete põhjal aruandeid koostavad. Trükise autorid on Eva Mölder ja Nele Rohtla.
2014. aastal ilmunud raamat on eesti keeles ja tasuta alla laaditav.Viimati uuendatud 02.03.2026